Jällegi kohalike sõprade abiga käisime veinituuril. Nimelt Tokyost umbes pooleteisetunnise rongisõidu kaugusel on Koshu - Jaapani veinitootmise keskus.
Linnakeses on üle 70 veinitootja ning väga paljusid nendest on võimalik külastada. Pakutakse nii ajaloolisi ülevaateid, võimalust tutvuda veinitootmisega kui ka degustratsioone. Meie käisime kokku neljas veinimajas ja kõik nad olid omamoodi huvitavad.
Kõige parema tervikpildi saab ilmselt Château Mercianist. Tegemist on Jaapani vanima ja suurima veinitootjaga, kelle toodangut tellib ka keisrikoda. Lisaks poele ja degustratsioonikohvikule on seal muuseum, mis tutvustab veinitootmise vahendeid ja ajalugu läbi viimase pooleteise sajandi.
Natuke naljakas on muidugi mõelda, et Jaapani veinitootmine sai alguse pisut vähem kui 150 aastat tagasi, aga samas... palju meiegi 20. sajandi alguses sushist, sakest või sochust teadsime?
Huvitavaim oli vast Miwakubo veinimaja. Meie külastatud ettevõtetest kõige väiksem, selgelt ainult jaapanikeelsele publikule (ainus koht, kus ei olnud ühtegi inglisekeelset silti ega seletust) ja väga piiritletud, kuid hea valik veine. Eelkõige oli asi atmosfääris - selleks, et veine maitsta, hüüdis kohvikus olnud proua põllult ühe noormehe (ilmselt tema poja) kohale, kes pesi käed puhtaks, valas meile veini ning selle protseduuriga ühele poole saanud, naasis põllule viinamarjataimedega tegelema. Väga autentne värk.
Üldiselt ei kipu Jaapani veinid väga täidlased olema. Meie maitse jaoks vahest pisut liiga kerged, kohati isegi hapud. Samuti on neil palju meie skaalal üsna magusaid veine. Aga pea igas majas oli mõni toode, mis oli väga hea.
Kui on aega ja huvi, siis igal juhul on linnake väärt külastamist. Lisaks veinimajadele ja toredatele degustratsioonivõimalustele on piirkond väga ilus - päikseline org, mille nõlvad on täis viinamarjaistandusi. Maaililised vaated.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar