neljapäev, 10. november 2011

EU

... järjekordne päev Lätis. Kohati on kõik koolitused sarnased. Oleme "suur õnnelik Euroopa pere" jne... kuigi see iroonia tuleks vist kõrvale jätta kuna tänu sellele kõigele on tekkinud võimalus tasuta reisimiseks:)

Õhtul tutvustasime igaüks enda organisatsiooni ja Rakvere oli vist üks väheseid, mis tõeliselt laineid lõi. Olles ise alles alla 2 aasta linnas olnud on mul hea tunne öelda, et sealt tulen. Meeste Tantsupidu, Punk, Rakvere Teater ja kõik muu meie 17 000 elaniku juures (Euroopas on see ju küla!) kõlab uskumatuna.

... ja nüüd taas Romanovid ja Jekaterinburg. Haarav!

kolmapäev, 9. november 2011

Läti

Viimasel ajal läheb aeg taas kuidagi kiiresti. Kõik muudkui lendab ja kuidagi liiga palju on tegemist puhtalt sellega, et sammu pidada... aga see ei ole tegelikult sisuliselt nii traagiline kui ta seda siia kirjutatuna paistab, selles on oma ilu ja võlu.

Kodus ma muudkui ehitan ja värvin ja kolin ja koristan... Viimased kaks nädalat on selles tegevuses lisaks vabatahlikele osalenud ka onu ja J. Sellest tulenevalt on protsess muutunud professionaalsemaks ja on lausa oht, et vannituba ja köök saavad valmis:)
 
Vahepeale on jäänud paar esinemist, väga vahva ringreis lõuna-Eestis ja veel mõningad siia-sinna jooksmised. Täna hommikul alustasin teed Siguldasse. Veetsin tunnikese kohviga Tartus ja pärast lõunat jõudsin kohale.Eesti sügis on tõesti ilus! Ja Läti teed ja toit sellised... "huvitavad". Aga üldiselt on ju tore!




pühapäev, 16. oktoober 2011

The Detour

Täna oli Rakveres projekt "The Detour". Film oli päris põnev, sellele järgnenud õhtusöök ja tee/konjak veelgi haaravamad. Päris huvitav on rääkida lähiajaloost inimestega, kellele on 100% kõrvaltvaatav pilk:)

Rakverre jõuab rahvusvaheline filmiprojekt “The Detour” 

Pühapäeval, 16. oktoobril kell 16 esitleb Arti Kohvikukino rahvusvahelist filmiprojekti “The Detour”.

Mis ühendab tegelikult Turut ja Tallinna? Pakkudes projekti “Ümbersõit” Euroopa Kultuuripealinnadele 2011, soovisid autorid uurida Soome ja Eesti ühist mälu. Selleks otsustati sõita maanteed pidi ühest linnast teise, põigates teel läbi ka Peterburgist, suure idanaabri juurest, kes on sajandeid mõjutanud nende kahe väikse rahva ajalugu.

Mälestus, lahutamine, sõda, iseseisvus, okupeerimine, identideet, revolutsioon, koostöö... Kas meie teel on jälgi sündmustest, mis on otseselt ajaloo ja kolme riigi vaheliste suhetega seotud? Et vastata nendele küsimustele, otsustasid autorid mitmetes kohtades peatuda. Kokku valiti välja 121 paika, valiku ainsaks tingimuseks oli otsene või kaudne side vähemalt ühe ajaloosündmusega. Kui kuulatada ja avada silmad, siis räägivad need kohad iseenda eest ja õpetavad meile paljutki.

Tihti oli vaja inimeste abi, et dešifreerida ja mõista nende paikade lugusid, anekdoote, mälestusi ja traumasid. Reisikuude jooksul kohtuti mitmete erinevatest rahvustest inimestega, kellega suheldi just nii, kuidas parasjagu võimalik: enamasti inglise keeles, kuid ka saksa, prantsuse, veidi soome ja vene keeles. Oli, mida kuulata ja edasi anda!

Filmiprojeti autorid on pärit Prantsusmaalt kuid elavad Saksamaal Berliinis. 2006 asutasid nad büroo nimega “Atelier Limo”, mille huvipunktiks on ruumi ja mälu vastastikune mõju. Sellest ajast on koostatud erinevaid projekte piki endist Schengeni piiri, mis lahutas 2007. aastani vanu ja uusi Euroopa Liidu liikmesriike. Teostati andmebaas, näituseid, dokumentaalfilm ning ringi liikuv üritus nimega “Border Speaking”.

Film on eesti, inglise, soome ja vene keeles, eestikeelsete subtiitritega. Seanss on publikule tasuta.

Koduleht: www.detour2011.eu

Treiler: http://www.youtube.com/watch?v=osCxGMzu0fs

back

Viimane postitus oli ammu. Kroonika mõttes oleks vist siiski ilus siia üht-teist jäädvustada, siit ma tulen (või siis kirjutan...).

Viimase aja kõige suurem muutus on see, et alates 7. juulist olen majaomanik. Ühest küljest tähendab see seda, et mul on nüüd oma kodu - katsepolügon, kus saan rakendada kõiki oma "geniaalseid" sisekujunduse ideid. Teisalt on see nüüd ilmselt vähemalt mingiks ajaks paikkonaga siduv tegevus. Ja kolmandaks - pea kõik vabad õhtud ja päevad on möödunud värvides, lammutades, niites, koristades, tassides, lihvides jne...
Tegemist on 1929 aastal ehitatud taluhäärberiga. See kõlab natuke hullult aga seal on kaks korrust, 190 ruutmeetrit ja 2ha suurune krunt. Ma veel päris täpselt ei tea, mis ma sellega pihta hakkan aga pärast seda, kui olin näinud kõrgeid lagesid, pea 100% originaaldetaile, kahhelahjusid, maakivist kõrvalhooneid ja jõge - ma ei suutud vastu panna.

Vahepeal on muud ka olnud.... mõned reisid, palju tööd. Aga tagantjärele kroonikat pidada on kuidagi tüütu:)