Viimased pea kaks nädalat olid meil külalised Euroopast, see andis suurepärase võimaluse külastada koos nendega erinevaid Tokyo turistikohti. Aga veel enne, kui nendeni jõuan, siis...
Suur rõõm oli täiesti juhuslikult avastada, et juulis toimus siin kohalik LGBT+ filmifestival. Püüdsin nende kahe nädalavahetuse jooksul võtta programmist maksimumi. Oli tore tõdeda, et vaatamata tohutule linnade mastaabivahele on Festheart ja Rainbow Reel Tokyo täiesti võrreldavad - kaks nädalavahetust kahes erinevas asukohas, umbes sarnane programmimaht, ka korralduslikult oli näha väga palju paralleele.
Ma ei saa öelda, et ma oleks just mõne eriti suure kunstilise elamuse osaks saanud aga eks üht-teist toredat muidugi oli. Austraalia film Lonesome oma päris hea loojutustamise ja mõjusa visuaaliga ja paar lühifilmi jäid igatahes meelde. Omaette teema on muidugi kohalik filmitööstus - selle üks (vist traditsioonilisem haru) on meie jaoks pisut harjumatu, üliemotsionaalse (kohati animasarnase) näitlemisega ja lihtsa pildikeelega, aga eks tore kogemus seegi. Kohalikud saalis igatahes nautisid!
Ja siis need turistikohad.
Ueno pargis olev loomaaed ei ole just meeletult suur, kuid siiski väga nauditav külastus. Klassikaline, tänapäevane loomaaed, kus asukatel paistavad olevat üsna mõnusad tingimused. Elamus - nägin elus esimest korda pandakaru, tegelikult lausa kahte. Hiigelsuur (ja vist hiiglama laisk) ilus loom, kes lihtsalt istub ka mugib bambuselehti. Lakkamatult. Väga rahustav vaatepilt.
Tokyo Skytree on vist linna parim vaatetorn. Kaasaegne, kiirete liftidega ja suurepäraste vaadetega (üks platvorm üle 300m ja teine üle 400m). Ega silmapiirilt midagi peale piiritu linna ei paista. Lõputud kvartalid maju, maju ja veelkord maju, sekka mõned jõed ja kanalid ning rohelised pargilaigud. Tõsi, silma jääb ka see, et Tokyos on ikka väga vähe autosid. Kui New Yorgis nägid igal kellaajal ainult ummistunud tänavaid, siis siinsed tänavad jäävad isegi Tallinnaga võrreldes hõredaks.
Tokyo National Museum on hiigelsuur, mitmest majast koosnev kompleks sealsamas Ueno pargis. Väljapanekus on kõikvõimalikke esemeid Jaapani ja Aasia erinevatest perioodidest. Kui ei ole eriline huviline või valdkonna spetsialist, siis paratamatult väsid üsna kiiresti. Muuseumi meeldejäävaimaks elamuseks (palun nüüd vabandust nii inimliklabase pöörde pärast) kujunes lõunasöök. Peale kahe hiigelsuure maja läbi käimist otsustasime, et läheme kolmandasse osasse väikese ringiga, läbi pargi. Ja seal ta siis seisis - põõsast välja vupsanud noormees, kes teatas (ilmselgelt banaalse reklaamitrikina, aga sel hetkel oli meil hea meel ennast sellega meelitada lasta), et siinsamas on viimaseid päevi tegutsev restoran. Oli tõesti väga hea koht - traditsiooniline toit, väga hea teenindus ja kõik see kuidagi nii õigel ajal ja õiges kohas.
Tokyo Modern Art Museum on väga hea! Paraja suurusega (mis minu jaoks väljendub eelkõige sellest, et Sul ei tule sellist Erimtaaži tunnet, kui oled enda arvates juba terve maailma läbi käinud ja avastad, et see on pelgalt veerand ekspositsioonist), mõnusalt mitmekesine väljapanek eelkõige 20. sajandi Jaapani kunstist. Eriti põnev on minu meelest võrdluspilt 1930. aastate lõpu ja 1940. aastate vahel. See vahetult enne sõda valitsev heroism (tõsi, mõned tööd on tolle aja valitseva ideoloogia kontekstis väga küsitavad, minu meelest esines seal ikka väga palju kahtluseid kehtiva riigikorra suhtes) ja suur murrang peale II Maailmasõda - nii olmes kui mõttelaadis.
 |
Tokyo Tower on vist ainus koht, mille kohta võin öelda, et tore, et sai käidud aga tagasi enam ei lähe. Põhimõtteliselt on tegemist siinse Eiffeli torni koopiaga. Skytreest väiksem, kitsam ja vanem. Kui esimesel platvormil on veel pisut ruumi ja õhku, siis ülemine on üsna väljakannatamatu. Väga kitsas ruum, kus üldist kitsikust võimendab sisedisain - läikiv kivipõrand ja murtud peeglist seinad ja laed, mis loovad pehmelt öeldes hüsteerilise mulje. Lisage sinna veel tunglevad turistid, karjuvad (ja jooksvad) lapsed ning elamus on täielik! Jah, olid muidugi toredad vaated, aga lõpeks oli hea meel sealt alla saada.
Üsna omapärane oli see, kuidas me kohalikul Ilutulestikufestivalil käisime. Alustuseks tohutu tunglemine metroos, seejärel enam kui tund aega rüselust tänaval, saateks sõna otseses mõttes turvameeste ja politseinike lakkamatu valjuhäälditesse seletamine, lõpuks leiad koha, kus inimesed on tänaval istet võtnud ja justkui ootavad midagi. Ootasime siis meiegi. Ilutuletsikufestival (vähemalt sealt meie vaatepunktist) tähendas eelkõige seda, et kuulsid paugutamist ja nägid kohati valgust peegeldumas kõrghoonete klaasfassaadidelt, mõned raketid kõrghoonete kohal. Parim vaade avanes lahkudes - vahetult enne metroosse astumist, festivalipaigast juba päris kaugel, ilmusid pika tänavaperspektiivi lõppu uhked kogupaugud, justkui tähistadess meie minekut.
Jõudsime sel nädalal ka kohalikku teatrisse, aga see on juba pikem jutt ja jääb mõnda teise päeva.
... ja lõpeks siis pisut argielu.
- igal tööpäeval kell 17 kuuleb meie linnaosas muusikat. See annab märku, et tööpäev on lõppenud. Natuke naljakas :)
- meie viimased külalised armastavad šampanjat. Peale poolteist nädalat haigutab selle koha peal kohalikus poes riiulis auk. Kohalikud seda kraami vist eriti ei osta :)
- ma ei jõua endiselt ära kiita siinset toidukultuuri. Astud sisse täiestu suvalisse, Euroopa mõistes pigem kahtlasese välimusega kohta, tellid mingi täiesti tundmatu asja ja saad taaskord imelise maitseelamuse. Näiteks tänane, kiirtoidukohast tellitud riisi-sealiha kauss topeltkoguse rohelise sibulaga oli lihtsalt fantastiline.
- praegu on Tokyos aasta kõige kuumem aeg. Päevased temperatuurid on nii umbes 35 kraadi, tänu õhuniiskusele on tunnetuslik temperatuur umbes 39 - 40 kraadi. Ja sellega harjub. Uskumatult kiiresti.
- kuna üks külalistest töötab igapäevaselt moedisainerina, siis kuulus ka poodlemine sel korral menüüsse. Tuleb välja, et paljud brändikaubad on siin kordades odavamad, kui Euroopas. Ostsin endale ühe Vivienne Westwoodi särgi ja spetsialisti kommentaar oli, et see on kolm korda odavam, kui Euroopas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar