neljapäev, 14. juuli 2016

Neljapäev, 14. juuli



Hommik Siguldas oli taas selge ja ilus. Ilmaga on meil ikka tõesti vedanud! Seega mis muud kui Karums ja kohv sisse, kott kokku ja teele. Kõigepealt siis Sigulda raudteejaama, kus istusime rongile ja sõitsime Baltezersi (täiesti suvaline jaam täiesti suvalise metsa sees). See-eest Sigulda jaam oli tõeliselt ilusti korda tehtud ja nagu ühes õiges jaamahoones ikka, sai ka seal osta klaasi taga istuvalt pisut käreda olekuga tädilt pileteid. Eestis jääb selliseid reisijatele mõeldud ootesaalidega jaamasid kahjuks järjest vähemaks.

Baltezersi jaamast külasse on mõned kilomeetrid, mille me ka reipalt maha astusime. Ega sealses külakeses ka teab-mis uudist ei olnud. Ilusti korda tehtud kirik, üks mammi bussipeatuses istumas ja läbi küla jooksev suur maantee. Viimase vältimiseks sõitsime edasi Adaži poole mõned kilomeetrid bussiga.

Adaži on juba suurem keskus. Kahjuks vähemalt meile nähtavaks saanud osa oli üsna kole nõukogudeaegne asula oma tüüpiliste kolemajadega. Seda peab muidugi ütlema, et tundub, et lätlased panevad haljastusele päris palju rõhku. Erinevate linnakeste pargid ja avalike hoonete ümbrused on alati korras, igal pool on palju püsilillepeenraid ja need on ka korralikult rohitud. Üldse tundub, et lilli on siin linnaruumis rohkem kui meil.

Peale lõunat Adažis asusime teele Leiputrija poole, kus pidi olema meie viimane majutus enne Riiat. Suhteliselt „ei tea kuskohas“ metsa sees asuv kämping. Tee sinna viis aga mööda Adaži polügoni serva ja sealne männimets oli tõeliselt kaunis! Nii kaugele kui silm ulatub ainult pikad sirged männid ja puhas, pisut liivane metsaalune. Sinna juurde veel maas ja puudel kasvavast hallist samblast tekkiv kummaline kahvatuhall sinakas kuma, mida on võimatu pildile püüda.

Leiputrijasse jõudes olime üsna väsinud. Meid majutati ühte vagunelamusse, üldiselt olid tingimused siiski üsna OK.

Üldiselt hakkab tekkima mingi väsimus. Isegi mitte füüsiline aga üleüldine. Mingitel hetkedel tahaks koju. Ja teisest küljest on ka kahju, et juba ülehomme viib buss mu Riiast Eestisse ja ongi selleks korraks kõik.

Kaheteistkümnes päev numbrites: 21,06km ja 32 040 sammu

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar