laupäev, 28. juuni 2014

Hansarongil Tallinna

Reede hommik oli töine. Niiväga, kui ma ka oleks soovinud, oli vaja peale kõiki neid pidustusi ja bakhanaale laua taha istuda ja dokumente taguda. Õnneks kestis see vaid pool päeva. Lõunal istusin koos A.-ga autosse ja sõitsime Pärnu Hansapäevadele. Vaatamata pisut jahedale ilmale oli kohale jõudmine siiski ilus. Selline puhkav ja kaunis. Tutvus hosteliga oli väga lennukas – majas käis remont, tuppa jõudis läbi ehitusplankude jms seigeldes ja ka tuba ise oli pehmelt öeldes poolik . Aga samas ei olnud sealt mitte midagi puudu ega üle – chill. Maja ilusaimaks kohaks oli selline lohakas, suuresti isetekkeline sisehoov, kus õhtul inimesed aega natuida said. Ilus!

Laadale jõudes otsisin üles ka meie kohalikud S.-i ja J.-i ning väike S.-i väljendeid kasutades „šampoon“ sai avatud. Tere tulemast, nädalavahetus. Kui Hansapäevadele midagi ette heita, siis kohapealt leidsime söögikraamiks ainult õlisel vokipannil ligunevaid friikaid ja pihve. Aga mis seal vigiseda, väliürituse asja. Õhtul oli tantsijatel veel väike proov, seejärel taas õrnad vahukad ja nii see päev õhtusse kulges.

Laupäeva hommik oli väga unine. Üle pika aja sain magada pea kümneni ja see oli ilus hetk! Järgnes väike esinemine laadal, mina olin sel korral fotograafi rollis. Üsna ootamatult kohtasin seal ka oma onu ja onunaist, kelle juures pläkutades möödus suurem osa ülejäänud ajast. Aja põhiväärtuseks kujunes lõpuks ometi normaalsemaid temperatuure näitav ilm!

Lisaks välja magamisele oli tänane hommik ka tõeline egottripp orbiidile. Sain Tuletulemise meeskonna juhil niivõrdi toreda ja ilusa tänuavalduse, et hommik muutus kohe helgemaks. Selle järgnes veel üks kirjutis VT-s, kus sain teada, et olin andnud oma panuse kellegi teise päeva helgemaks muutmisel. Aitäh teile!

Ja nüüd istun ma elus esimest korda Elroni rongis. Muuseas, enne rongi jõudmist olin ma ikka pisut üllatunud Pärnu jaamast – või noh, mis jaamast? See on ju suvaline teivaspeatus, mingi perroon kusagil linna ääres. Üpris omapärane:) Kuigi tõele au andes ei saa ma siinkohal Rakverelasena väga sõna võtta, ega meil kah see olukord märkimisväärselt parem ei ole. Aga see selleks – rong on mugav, vaikne, puhas ja korralik. Rongis on wifi ja tegelikult ei saa ma üldse aru, millest varem kogu see vingumine?

Kommentaare ei ole: