Taas oli põhjust Osakat külastada, tehes vahepeatuse Naras. Märkusena olgu öeldud, et see on tegelikult väga mugav marsruut - Shinkanseniga (kiirrong) Tokyost Kyotosse, sealt kohaliku suslaga Narasse ja hiljem taas regionaalse rongikesega Narast Osakasse. Tore reis!
Ei hakka varasemat kordama, Nara kohta on üht-teist siin, Osaka kohta leiab varasemaid postitusi siin ja siin. Järgnevalt paar kohta, kus varem Osakas olles peatusin vaid põgusalt või siis sattusin esmakordselt alles nüüd.
Üheks Osaka turismipesaks on kahtlemata Dotonbori. Tegemist on elava kauba-, toidu- ja poetänavaga, mis kulgeb kahel pool kanalit. Jaapani turismiorganisatsioon teab rääkida, et:
Dotonbori on täis kõrguvaid neoonsilte, klubisid, baare ja restorane, kus serveeritakse kohalikke toite. Piirkonna päritolu ulatub 1600. aastate algusesse, kui kohalik ärimees laiendas Dotonbori jõe kaldaid, lootes suurendada ärivõimalusi. 50 aasta jooksul kasvas piirkonna populaarsus, kus on kuus kabuki ja viis bunraku (nuku)teatrit. Umbes 400 aastat hiljem on see piirkond endiselt meelelahutuskeskus, mis meelitab nii kohalikke kui ka reisijaid.
Dotonbori hooneid katvad kõrguvad neoonseinad on tunnistuseks Jaapani eredast optimismist ajal, mil neoon valitses uue ja paljutõotava tehnoloogiana. Kogu piirkond on säilinud selles retro-futuristlikus õhkkonnas, mis sobib ideaalselt turistidele, kes otsivad stereotüüpset Jaapani suurlinna hõngu.
Dotonbori mitteametlik maskott on Glico Man, suur neoonmärk, millel on otse Dotonbori silla kohal sinisel võidusõidurajal jooksev mees. Esmakordselt püstitati stend 1935. aastal Pocky ja Pretzi tootva Jaapani toiduettevõtte Glico reklaamiks.
Sel korral õnnestus mul (kolmandal katsel) sõita Dotonboril oleva Don Quihotte (Jaapani pood, kus müüakse põhimõtteliselt absoluutselt kõike alates kosmeetikast ja kommidest ning lõpetades tehnika, riiete ja seksileludega) fassaadil oleva suure vaaterattaga. Kõrguse mõttes on muidugi Umeda Sky Buildingu vaated paremad, aga ka siinne vaateratas pakub toredat perspektiivi Dotonborile.
Samuti käisime sel korral paadituuuril. Erinevaid pakkujaid on mitmeid, sisu on kõigil üsna sarnane - umbes 25 minutiline paadisõit Dotonbori jõel, mis jagab mõnusaid vaateid linnaosale. Väike soovitus - paat tuleb valida selle järgi, millise pakkuja "reisijuht" kõige vähem kisab. Mõned neist on nimelt veendunud, et lakkamatu entusiasmiga kiledalt valjuhääldisse kisendav neiu on nende parim atraktsioon. Umbes 30 sekundi pärast on Su kõrvad sellest surnud (või siis on tarvis enne restoranis korralik kogus saket tarbida :) ).
Hästi tore oli väljasõit Minoo parki. Umbes 40 minutilise rongisõidu kaugusel Osakast olev oaas, mille kohta Japan Guide räägib, et:
Minoo park (箕面公園) on metsaga kaetud org Osaka äärelinnas. Sügisel on see Kansai piirkonna üks parimaid kohti sügisvärvide nägemiseks looduslikus keskkonnas, erinevalt templites ja aedades leiduvast sügisest. Värvid on tavaliselt parimad novembri teisel poolel.
Minoo Parki peamine matkarada ulatub umbes kolm kilomeetrit läbi Minoo jõe äärse oru. Rada algab Hankyu Minoo jaama lähedalt ja viib Minoo kose juurde. 33 meetri kõrgune juga on pargi peamine looduslik vaatamisväärsus. Nimi Minoo juga pärineb sügise sarnasusest tuulutamisega, mis on traditsiooniline põlluharimistehnika terade eraldamiseks kestadest (jaapani keeles "tuulekorv" on "mino"). Hiljem hakati seda nime kandma piirkonnale üldiselt.
Jaamast kose juurde kulgeval rajal pole dramaatilisi kaldeid, see on sillutatud ja peaks enamikul matkajatel kuluma umbes 45 minutit (üks suund). Raja esimene pool möödub mitmetest kauplustest, templihoonetest ja muudest rajatistest, teine pool on aga veidi järsem ja ümbritsetud puudega.
Jalutuskäik jaamast koseni on tõesti lummav!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar