esmaspäev, 15. september 2014

Peale väga pikka ja uimast neljapäevahommikut otsustasime lõpuks linna minna. Pisut googeldamist ja leidsime Colosseumi nurga taga ühe päris vahva poe, millest omakorda sain endale ühe uue t-särgi. Puhas emotsiooniost. Nojah… ja kuna suurem osa kohustuslikke turistipunkte oli meil läbi käidud, maandusime kõrvalasuva baari väliterrassil. Järgmised kaheksa tundi möödusid seal tiksudes. Peale teist kokteili vaatas ettekandja alguses pisut pika pilguga aga me selgitasime, et: „ We are from north“. See seletas tema jaoks palju:) Mõlemad poisid olid väga toredad ja sõbralikud.

Ühel hetkel laekus terrassile ka R. – üks sõbrants, kes elab nüüd Roomas ja kellega me pole juba neli aastat kohtunud. Olid äärmiselt vahvad tunnid! Öösel koju jõudses olime I.-ga mõlemad surmväsinud. Viimased kaheksa tundi olid äärmiselt ägedad. Mõne arvates võib see ju olla ajaraisk Roomas kuna ümberringi oleks ju veel sadamiljon objekti ja kivi, mida üle vaadata kuid tegelikult oli see baariõhtu väga vajalik. Sõna otseses mõttes tõeline puhkus. Super!

Reede hommikul pidime oma asjad kokku pakkima – algas viimane päev Roomas. Käisime turul (suhteliselt mõttetu), sõime oma viimase lõuna linnas ja oligi aeg lahkuda. Lennujaamas toimus kiire pesuvahetus ja hetkel tungleme koos 10 inimesega ühe salapärase posti ümber…. Nimelt on siin lennujaamas võimalik elektripistikuid leida ainult paari üksiku laadimisposti juures. Kuna kaasaegsed telefonid paraku just ei hiilga oma vastupidavuse suhtes, on see post siin äärmiselt populaarne. Itaaliale kohaselt ei ole siin loomulikult pinke, kuna nii kaugele pole vist keegi viitsinud mõelda. Või siis on mõeldud aga ei ole tegutsetud… Noh igatahes on see koht siin nagu mingi kummaline altar, mille ümber umbes kümmekond inimest põrandal aeleb, kaablid ühendatud musta saali keskel seisvasse posti.

/---/

Lennul Roomast Helsinkisse sai meile selgeks, et õhtul välja minejaid meist ei ole (kuigi sellekohane plaan oli meil I.-ga algselt peas). Üks L.-i tuttav tuli meile vastu ja viis meid oma majutuskohta. Öö sai veedetud üsna askeetlikes kuid see eest sõbralikes oludes. Lõunal tõusime taas paarikümneks minutiks õhku ja peagi maandusime koduses Tallinna lennujaamas. Veel üks vahva kohvitund Tallinnas ja peagi olime kodus. Vahetult enne koju jõudmist ütles L. mulle niiväga ilusti, et siiani on hea olla:) Pisut ikka uhke ka. Peale koduseid sahmimisi ja toimetusi tundus traditsiooniline öökäik Engelsiga kuidagi eriti tore, niisamuti nagu oma voodi peale seda oli äraütlemata armas.

Tänasesse, pühapäevasesse, päeva on mahtunud pisut akende värvimist ja peagi sätin oma sammud AQVA-sse. Puhkuse lõpuks on vist paslik ennast saunas puhtaks rookida.

Kommentaare ei ole: