Laineid murdes

Reede oli pehmelt öeldes hullumeelne. Hommikul tavapärane kool, seejärel Tallinnasse. Tagasiasin oma võla EMTA raamatukogule, tõin kirjastusest raamatuid, külastasin kolme sünnipäeva (üheaegselt), käisin pangas endale samba pähemäärimist kuulamas, tõin Rahvusooperist nänni, muusikapoest poogna, Artisest filmi, andsin intervjuu. Ja seda kõike 6h jooksul:) Ühesõnaga jõudsin linna, tormasin päev otsa ringi nagu segane ja sõitsin Paide.
Kuna Z oli saanud miskisuguse autasu, toimus orges väike pidu ja õhtul maandusin pehmelt öeldes väsinuna Koeru.
Vahepeal sain ka teada, et seoses kunstiõpetaja raseduse ja sellest tulenevate muutustega tunniplaanis on mul nüüd poolteist kuud keska omadega pausi. Teisipäeva hommikud muutuvad igatahes ilusateks!
Vanaema kinkis mulle ühe ülivinge vaagna, mis on pärit tema tädi pulmast (ehk siis minu vanavanaema õe pulmalaualt). Ja sinna juurde ajakirja "Kaitse kodu" 1933 aastakäigu. Vinge!
Hommikul veel väike hoolitsev sööming ja taas sõitma. Enne teele asumist jõime emaga pea tunnikese kohvi. Vahva oli:)
Täna oli Jõhvi valla lauluvõistlus ja hetk tagasi sain teada, et üks mu lastest laulis ennast ka lõppkontserdile.

Õhtul vaatasin filmi "Laineid murdes" (Lars von Trier). Trierile omaselt piisavalt kiiksuga film aga mulle meeldis. Lugu täiesti jaburast (või siis üdini puhtast) usust ja armastusest. Vaadake:)

K.