Kodu

On tajuda teatavaid paranemise märke:) Hingemattev köha hakkab vaikselt lahkuma ja õhtused palavikuhood pole ka enam kordunud. Võibolla on see liig varane hõiskamine aga mul on tunne, et olen terveks saamas:)
Eile käisin koolis. Oli päris tore loeng. Tegelikkuses oleksin pidanud sinna minema ka täna aga noh... Alati ei saa päris nii nagu tahaks. Ja täna külastasin enda arsti, kes kirjutas mulle veel natuke antibiotse juurde - tabletirõõm missugune!
Tegelikult oli eile vaatamata halvale ilmale jalustrabavalt ilus Tallinna ja hiljem koju sõita. Ümberringi on sügis. Üksikud kollased laigud veel on aga varsti on vist kõik ühtlaselt hall, külm ja sombune. Selles on muide ka olemas ilu... See tekitab mingisuguse igatsuse, kerge nukruse mis on vaatamata oma kurbusele kaunis.

Ta märkas sagedasti kõigis linnainimestes midagi lapselikku ja muigas heatahtlikult, kuid teda liigutas ja pani rõõmsalt imestama nende usk, mille sügavust ta ikka selgemini tundis, teda hellitasid ja soojendasid nende unistused õiguse võidust,- ja neid kuulates ohkas ta tahtmatult arusaamatus kurbuses. Kuid eriti liigutas teda nende lihtsus ja ilus, helde hoolimatus iseenda vastu.

"Tead, Andrei, kõige enam naljatavad need, kelle süda valutab..."
Väikevenelane vaikis veidi, pilutas silmi ja vastas: "Oleks Sul õigus, lõhkeks kogu Venemaa naerust"

Aga need tapavad tuhandeid rahulikult, halastuseta, südamevärinata, tapavad lõbuga! Ja ainult sellepärast kägistavad kõiki, et kaista oma hõbedat, kulda, viletsais pabereid, kõike seda haledat räpsu, mis annab neile inimeste üle võimu.

M. Gorki "Ema"

Viimane lause sai küll lisatud tugevas irooniahoos. Raamatus kirjeldatakse niimoodi tsarismi kaistjaid aga...