Gorki. Ema

Iga päev värises ja undas töölisalevi kohal suitsuses õlises õhus vabrikuvile, ja kuulekalt jooksid hüüde peale otsekui ehmunud prussakad väikestest hallidest majadestsünged inimesed, kes ei olnud oma lihaseid unega värskendada jõudnud. Külmas hämaruses läksid nad mööda sillutamata tänavat vabriku kõrgete kivipuuride poole, ja vabrik ootas ned ükskõikses enesekindluses, valgustades porist teed kümnete rasvaste ruudusilmadega /.../

Edasi räägitakse selest, kuidas ühed noored hakkavad lugema "keelatud kirjandust", leiavad, et sotsialism on ainus ja õige tõde... Üpris kurb mõelda, et tõenäoliselt pandi sellised inimesed ka järgmise, nende režiimi ajal vangi, kuna isemõtlevat inimest ei salli ilmselt mitte ükski autokraatlik või diktatuurne kord...