teisipäev, 19. veebruar 2008

juhused...

Viimane nädal on läinud kuidagi hallilt... Nädala sees oli kool ja Saladin ( mille lahutamatuks osaks on ka istumised kas lava taga või siis kuskil mujal... ) Neljapäeval sooritasin ühe tripi Tallinnast välja - lihtsalt tahtsin natukene puhata. Reedel olin tööl... See oli muide päris meeldiv kui arvestada seda, et ma polnud seal ammu käinud:)
Laupäeval käisin vanaema sünnipäeval. Päris huvitav üritus... Vahel on täitsa naljakas lihtsalt kõrval istuda ja vaadata, kuidas inimesed sahmivad.
Esimene rabav juhus oli Kaarepere raudteejaamas. Seisin pimedal perroonil kuuvalguses täiesti ihuüksi. Jah, ma tean, et see kõlab umbes nagu mingi lääge seebikas aga see oli minu elu sellel hetkel. Seda ei saa eriti seletada, see lihtsalt oli... Võibolla keegi saab aru. Igatahes tekkis mul täiesti haiglane igatsus minna kuskile ära. Elu tundus järsku kuidagi hoopis teistsugugne. Kõik see, mis viimase ajal on olnud oluline muutus selliseks teisejärguliseks.... Ainus eesmärk sellel hetkel oli minna mingisse teise keskkonda.
Pühapäeval oli Saladini viimane etendus. See läks vist täitsa normaalselt, vähemalt rahvast oli:) Meeldiv oli ka jalutada R. iga Salmest kodupoole. Selline ilus pühapäev...
Õhtusele etendusele minnes oli teine totter juhus. Selle võiks liigitada taaskord kausta "Kelle keskel ma elan?". Ehk siis: Astun rõõmsalt Koidu peatuses bussi, komposteerin pileti ja lups lups ongi kontrollitüdrik peal. Minu kõrval seisis üks telefoniga vestlev härrasmees ( u. 30a. ). Kui kontroll talt piletit küsis, tegi ta näo, et ei kuule ja vajus viisakalt bussi tagumise otsa. Lühikese aja pärast oli ta tagasi ja oh imet, mingi sõber oli talle ka pileti andnud, mille ta nüüd kontrolli kõrval kohusetruult märgistas. Õnnetuseks oli see aga see komposter, mis trükib aja peale. Mehel paluti väljuda, tema pistis karjuma, et tal on pilet olemas jne.. See jama kestis umbes 10 minutit, kuni üks sõjaväevormis mees ta välja tõstis. Ehk siis kõik bussisolijad nägid, et ta sõitis tegelikult jänest. Selle ilmsikstulles aga keeldus ta väljumast, käitus ülbelt ja hoidis kogu bussi kinni. Vähe sellest, et sõidad jänest, Sa raiskad ka teiste aega..... Masendav. Ja mitte ühtegi kriipsu häbitunnet:S
Õhtuse etenduse järel toimus väike pidu. Loomulikult sai ka väike laulupidu organiseeritud:)
Eile õhtul oli jälle natukene naljakas:) Mina ja R. ju ei saa peale kooli otse koju minna:)
Täna hommikul suutsime ühe toreda inimese kursaga välja vihastada ja sellest on paganama kahju.... Võiks öelda, et lausa häbi:S
Aga üldiselt on vist elu ikkagi tore!

K.

Kommentaare ei ole: