Alustuseks pisut Wikipediat: Yasukuni pühamu (靖国神社 või 靖國神社, Yasukuni Jinja) on šintoistlik pühamu, mis asub Chiyodas, Tokyos. Selle asutas keiser Meiji juunis 1869 ja see mälestab Jaapani teenistuses hukkunuid, sealhulgas sõjakurjategijad. Pühamus on loetletud 2 466 532 mehe nimed, päritolu, sünniajad ja surmakohad. Nende hulgas on 1066 Vaikse ookeani sõjas süüdi mõistetud sõjakurjategijat. Jaapani sõdurid võitlesid II maailmasõjaga keiser Shōwa nimel, kes külastas pühamut sõja lõpust kuni 1975. aastani 8 korda. Tema järglased Akihito ja Naruhito pole kunagi pühamut külastanud.
Pühamul oli sõjaajal ülioluline roll sõjalises ja tsiviilmoraalis keisrile pühendumise sümbolina. Sõja viimastel päevadel oli tavaline, et kamikaze enesetapumissioonidele saadetud sõdurid ütlesid, et pärast nende surma "kohtuvad nad uuesti Yasukunis".
Pärast Teist maailmasõda andsid USA juhitud okupatsioonivõimud välja šinto direktiivi, mis käskis eraldada kirik ja riik ning sundis Yasukuni pühamu muutuma kas ilmalikuks valitsusasutuseks või usuasutuseks, mis on sõltumatu Jaapani valitsusest. Yasukuni pühamu on eraviisiliselt rahastatud ja tegutsenud alates 1946. aastast.
GHQ plaanis Yasukuni pühamu maha põletada ja selle asemele rajada koerte võidusõiduraja, kuid isa Bruno Bitter Rooma kuuriast ja isa Patrick Byrne Maryknollist rõhutasid GHQ-le, et nende sõjas hukkunute austamine on kõikjal kodanike õigus ja kohustus ning GHQ otsustas Yasukuni pühamut mitte hävitada.
Tänapäeval on paik sama vastuoluline, nagu selle ajalugu. Ühelt poolt on tegmist tõesti mõjusa ja visuaalselt ilusa alaga, kus lisaks templile on mitmeid skulptuure ja muid taieseid ning väga mõnus park, teisalt aga loob koha eesmärk üsna vastumeelse aura. Viimase tõttu pole imestada, et paik on ka tänaste neonatside seas väga populaarne.
Kui aga hetkeks poliitika kõrvale jätta, siis tasub pühamust siiski läbi käia. Esiteks on tegemist väga monumentaalse arhitektuurilise suurteosega, teiseks on pühamu taga väga kena jaapani aed hiigelsuurte värviliste kaladega ning kolmandaks asub pühamu lähedal ka sakura (kirsiõite periood) referentspuu - ametlikult algab sakura Tokyos just siis, kui sellel konkreetsel puul on avanenud 3 - 5 õit.
Vaatamata pühamu vastuolulisusele saab seda siiski kasutada ka kui näidet, rääkimaks sõjaõudustest ja inimkonna räpasest ajaloost.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar