Üsna meie kodu lähedal asub Akasaka palee. Wikipedia ütleb, et:
Loss ehitati algselt kroonprintsi keiserlikuks paleeks aastal 1909. Tänapäeval on Jaapani valitsus määranud palee ametlike riiklike vastuvõttude ja diplomaatiliste kohtumiste võõrustamiseks. Hoones on 15 000 m2 põrandapinda. Peahoone on neobarokses stiilis, menutades Hofburgi paleed. See on üks suurimaid Meiji perioodil ehitatud hooneid.
Arhitekt Katayama Tōkuma projekteeritud loss ehitati aastatel 1899–1909 kroonprintsi elukohaks. Algselt kandis see nime Tōgū palee, hiljem nimetati see ümber Akasaka paleeks seoses kroonprintsi väljakolimisega.
Peale Teist maailmasõda eemaldas Jaapani valitsus Akasaka palee keiserliku majapidamise hulgast. Paleesse paigaldati mitmed valitsusasutused, sealhulgas 1948. aastal asutatud National Diet Library, kabineti seadusandlik büroo ja 1964. aasta Tokyo olümpiamängude korralduskomitee. 1967. aastal otsustati endine Akasaka palee renoveerida uue riikliku külalistemajana. Renoveerimist juhtis arhitekt Togo Murano, see kestis üle viie aasta, maksis 10,8 miljardit jeeni ning see lõpetati 1974. aastal.
Esimene ametlik riigikülaline renoveeritud palees oli Gerald Ford 1974. aastal. Tegemist oli Ameerika Ühendriikide ametisoleva presidendi esimese visiidiga Jaapanisse.
Üldpildis on tegemist isegi Tokyo mõistes absoluutselt lääneliku hoonega. Juba sellele lähenedes on pigem tunne, et oled sattunud mõne saksa kuurvürsti lossi, mitte Tokyo südalinna.
Hoone on luksuslik ja suursugune. Peale viimast renoveerimist on seal tehtud ka mõningased kaasaegsed muudatused. Kõik koridorid on on küll lopsakate baroksete elementidega, kuid ainult valged. See omakorda aitab eriti hästi esile tõusta erinevate saalide luksusel - kuld, marmor, siidtapeedid, peened vaibad jne.
Peasissekäigu paraadtrepi kohal on kummaski otsas maal: sisenedes näed Sa trepist üles tõustes päikesetõusu, lahkudes trepist laskudes päikeseloojangut.
Kõik esindusruumide lühtrid on absoluutsed meistriteosed - igaüks loodud just sellesse ruumi, kandes endas antud toa elemente ja nüansse. Üldse on kogu dekoor hästi huvitav - peale vaadates tavapärane neobarokk või neoklassitsism, peites endas aga tegelikult väga palju jaapanipäraseid sümboleid. Näiteks ampiiris tavapärased relvi kujutavad stukk-kaunistused peidavad endas lisaks euroopalikele mõõkadele, kiivritele ja hellebardidele ka klassikalisi Jaapani sõjaväe peakatteid, samuraide traditsioonilisi relvi jne.
Ametlike kohtumiste toas on suurepärane laemaal kirsipuudega - temaatika jätkub sama ruumi hiigelsuurel käsitsi kootud vaibal, kuhu justku oleks laest kirsiõied alla langenud. Sarnaseid elemente, jaapanipärast detaitäpsust ja -rohkust kohtab igal sammul.
Lossi ümbritseb mitte just suur, aga väga majesteetlik park uhke purskkaevuga maja tagaküljel.
Ja on veel üks element, mis teeb nii Akasaka palee, kui ka kõigi teiste siinsete muuseumite külastamise väga mõnusaks - kõik külastusteekonna detailid on läbi mõeldud. Kogu teekond on paika pandud ja suunatud just selliselt, et näeksid piisavalt ilma, et Sul tekiks segadus, kus oled või kuhu minema pead.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar