Taasiseseisvuspäev algas väga vara. Päev kulges mööda vahvaid kohtumisi ja inimesi ja kogu selle jada tulemuseks oli see, et leidsin endale loodetavastu uued toredad sõbrad ning järgmised kümme kuud elab lisaks minule ja loomaaiale minu majas veel ka vahetusõpilane H. Esmapilgul tundub, et väga äge ja avatud inimene.

Neljapäeva hommikul pakkisin taas kohvri ja lendasin Itaaliasse. Olen ikka tore rongaisa! Aga Itaalia oli ilus. Olen jõudnud Itaaliaga nüüd siis staadiumisse, kus on tekkinud teatud harjumus ja äratundmine. Ja ma olen sellega rahul. Või noh, mis rahul, elu on ilus!

Pühapäeva hilisõhtul koju jõudes valdas mind hoobilt totaalne väsimus, mis kulmineerus esmaspäeval paljude ebameeldivate ülesannetega. Aga nüüd on see läbi ja elu muutub tasapisi taas ilusamaks. Tekib taas rutiin ja harjumus ja ka sellega on vist võimalik kuidagimoodi elada.