...ma ei tahtnud rääkida mitte sellest. Vaid meist. Vaata, pealtnäha oleme meie isiklikus elus õnnetud inimesed. Mina ja Sina. Sest me saime ainult nii lühidalt teineteise omad olla. Ja nii mahasalatud moel. Aga, tead, küsimus ei ole üldsegi õnne kestvuses või vormis. Vaid üksnes sügavuses. Me oleme ometi jõudnud k u i mitu korda teineteisele sosistada: „Ma olen sinuga õnnelik, sest ma tean, et sina oled minuga õnnelik.“ Me oleme olnud nagu kaks vastamisi seisnud peeglit –ja kahe vastamisi seisva peegli sisse mahub lõpmatus. Rohkem ei olegi võimalik…“

J. Kross „Tabamatus“