Virumaa on olnud läbi aastasadade erinevate kultuuride ristumistee. Viikingite ja Hansa kaubalastid, sõbrakaubandus, ülelaheline viinakaubandus ja Soome televisioon on kujundanud oluliselt siinset kultuurpilti, kuna koos kaubalastidega liikusid ju ka inimesed. Inimeste liikumine jättis siinsetele randadele, maanteedele ja metsadesse oma lood. 

Euroopa piiril elamine on jätnud siinsetele elanikele oma jälje – seda nii kultuurpildis kui ka ajaloos. Lääne ja ida piiril olev piirkond on mõnikord justkui elava seltskonnaga kohvik, kuhu iga külaline on midagi jätnud. Mõni unustab sinna raamatu, mõni mõne ilusa emotsiooni, mõnest jäävad ainult porised jalajäljed.

Vaatamata vahetuvale võimule ja paljudele külalistele on kohalikud jäänud. Igalt külaliselt on midagi õpitud, iga külalise jälg on kohandatud kujul talletatud. Mõni kohalik on lahkunud, nende asemele on tulnud uued inimesed, kes on muutunud kohalikuks. Kas nad on põlistanud Virumaa või on Virumaa nende poolt põlistatud, jäägu juba igaühe sisetunde vaagida.

Virumaa laul käib läbi aja, alustades maa asustamisest ja lõpetades viimase suurema pöördega möödunud sajandi viimastel kümnenditel. Virumaa laulus on talletatud Eesti lugu, eestlase ja Eestimaal elanud inimeste elud ja saatused, nende rõõmud ja mis seal salata, ka mured. Virumaa laul ei ole väljavõte Eesti ajaloo köidetest. See on elav ja hingav lugu, mida tahame teiega jagada. Mõnele on see meenutuseks, mõnele kenaks emotsiooniks ja kes teab, võib-olla mõnele ka kutsuvaks hüüdeks Viru rannalt. Virumaa laul on meie kõigi ühine lugu ja seda lugu me augustikuisel Käsmu rannal rääkima hakkamegi!