Vahepealne kirjutamisvahe on taas päris pikaks länud, kuna kevad on hakanud vaikselt sisse murdma. Ma vähemalt loodan, et see kõik ei ole minu unistusest tulenev illusioon.

Märtsi lõpus oli taas kool. Kolmest eksamist kaks olid hinnetele A ja B, keskaja kukkusin läbi, seega saan seda rõõmu veel tunda!

Ülestõusmispühad olid võrdlemisi rahulikud ja esimesel aprillil väga nalja ei saanud - veenev värk!

Eile avastasin oma aiast esimese kevade - Blondie õunapuu all on märtsikellukesed oma esimesed võsed mullast välja ajanud. Arvestades talve pikkust oli see leid kuidagi eriti kosutav, võiks isegi öelda, et ilus!