Laupäeval (13. märts) käisin Tasuta Raamatu Laada ettevalmistusel ja pühapäeval toimus laat ise. Minu poolt oli siis esinejate korraldamine ja läks vast hästi... Vähemalt tehtud sai:)
Uue nädala teisipäeva võtsin suhteliselt vabaks... lihtsalt tekkis hetk, et ei jõudnud enam ja lebotasin terve päeva. Mõjus väga hästi! Lisaks lebotamisele ostsin ka paar vinget vana postkaarti ja ühe maali, mida ma pole veel kätte saanud. Käisin galeriis näitusel "AutoPortree" ja seal oli Jaanika Verlini töö Kristjan. Väga ilusad selged värvid, särav, helge ja kevaide töö. Lihtsalt pidin selle soetamiseks midagi tegema. Helistasin kunstnikule ja kuna hind oli sobiv, ripub see pilt peagi minu seinal:)
Kolmapäeval käisime Narvas viisadel järel ja reedel oli Oonurme proov. Hakkasime Siimeri "Siin tahan ma elu elada" vaatama ja no ma ei tea... pole kindel, et see kavas just parim valik on. Aga kui juba on, siis on. Tuleb ära laulda ja küllap ka laulame. Reede õhtul oli Jazzukohvikus Kadri Voorand ja see oli ilus... väga kaunid eestikeelsed tekstid ja tore muusika! Ka seltskond oli vahva ja nii need ilusad õhtud tekivad.
Laupäeval toimus Noorte Bändide Päev, mis laias laastus läks korda:) Osales 10 bändi, neist 8 suhteliselt keevitajad. Päeva lõpuks olid kõrvad pisut väsinud. Põhjuseks mitte halb muusika vaid lihtsalt pisut lämmatav kogus. Õhtuse SKA kontserdi võis lugeda pea privaatesiemiseks aga sellele vaatamata oli vahva - kokkuvõtvalt läks päev ju korda!
Pühapäeval käisin hommikul maal ja õhtul tegin ära tavapärased kooriproovid. Maal oli tore, nagu alati!
Esmasäev möödus peamiselt Peterburi reisi ette valmistades ja teisipäeva hommikul kell 7 väljus buss kunagise tsaaririigi pealinna poole...
Hommikune ärkamine oli üllatavalt ärgas... võileivad karpi ja bussile. Tänavat leidsin veel ühe laulja, kelle kohale transportisin. Linnapea tuli isiklikult meie seltskonda ära saatma. Vahepeal üks tekst kõrvaklappidest:
Ilmale tullakse ilmast ilma,
ammuilma ju kannab meid maa.
Ilmavalgust vist nägid mu silmad
armas, et SInuga kohtuda.
Tean ju neid laule on maa ja ilm,
Sinust ja minust ja meist.
Sellest, et peegeldub silma sees silm,
vaadates teineteist.
Ilmatu pikalt, ilmatu kaua,
kuni uduneb pilk.
Ilmateid käies meeles on ikka
see meie silmapilk.
Piiripunktis läks seekord kolm tundi. Mingis bussi nimekirjas oli keegi puudu ja kuskil oli keegi üle - tüüpiline vene bürokraatia. Lõpuks olime siiski emakese Venemaa rüpes. Esimene emotsioon - must/lögane ilm ja sõna otseses mõttes räbalaks kulunud riigilipud politseipunkti katusel. Sellele vaatamata on hea tunne... ikkagi armastan seda maad.
Peterburi jõudes oli meil piisavalt kiire - läksime otse Smolnõisse ja pärast väikest "teepausi" alustasime prooviga. Kohalik vastuvõtt oli väga soe ja hästi korraldatud! Katedaal on võimas. Tänasel päeval kasutusel peamisel muuseum-kontserdisaalina. Ühelt poolt õigeusu katedraalile omane suursugusus ja teisalt valge tagasihoidlikus. Erinevalt tüüpilisest õigeusu kirikust on Smolnõi sisu üleni valge ja see muudab kiriku eriti võluvaks. Kontsert õnnestus igati. Tõsi, publikut oleks võinud pisut enam olla kuid sellele vaatamata usun, et Solarele oli päris suureks asjaks esineda Smolnõi katedraalis. Mulle oli seal ka väike ajaloohetk - kunagi väikese poisina laulsime sealsamas poistekooriga Tšaikovski "Wo Engelstimm im Lied erschalt". Nüüd juhatasin ise sama lugu samal laval:)
Pärast kontserti käisime veel katedraali tornides ning seejärel hotelli - absoluutselt normaalne! Kuna õhtu oli veninud päris pikaks siis mingit olulist linnaaega ei jäänud. Väike jalutuskäik ja tagasi hotelli. Venemaal on nii, et pärast 23 kanget alkoholi ei müüda. Kell oli vist mingi 00.10 või midagi sellist kui astusime poodi ja soovisime vodkat osta. Alguses laiutas müüja käsi... ütlesime siis, et tore, meil on 400 rubla ja tahame saada kaks pudelit veini. Valisime siis umbes 10 minutit ja ei saanud valitud. Seepeale teatas müüja, et olgu, võtke siis viina:) Reeglid on paigas!
Kolmapäeva hommik oleks võinud pisut hilisem olla (seoses sellesama öise viinaostu ja selle tarbimisega hotellis) kuid siiski elatav. Koor läks bussiga linnatuurile, meie Ingega lihtsalt jalutama. Vahejuhtum suveniiripoes: sisenesime poodi, mille müüjal oli ilmselgelt tugev pohmell. Tugeva hingeldamise ja oigamise saatel valisime välja portsu ilusaid pisikesi asjakesi, mida müüja asus pakkima. Üks sammas ei mahtunud karpi, seega tuli karp otsast katki lõigata:) Aga see selleks, lõpuks olid kõik vidinad kokku pakitud ja asusime teostama kaardimakset. Paraku see ei õnnestunud ja me ei saanudki neid asju osta. Müüjast oli kahju, kuigi temal endal oli sel päeval vist suhteliselt kama:)
Leidsime ka ühe superhea kohviku. Nevskil ühe raamatupoe peal on kohvik Zinger - ülimalt hea teenindus ja maitsvad söögid-joogid, soovitus!
Hiliselt hommikusöögilt kappasime lennates Peterburi Jaani kirikusse - päris tore hoone ilusa saaliga. Ainus, mis pisut häiris oli see, et saali sissekäik käib kuidagi nurga tagant ja koridorist. Aga see selleks, üldiselt oli ilus ja hea akustikaga saal!
Jaani kirikust lendasime Ingega konsulaati, kohtusime kaubandusatašee ja peakonsuliga. Väga informatiivne tund, loodetavasti saab see teema edasi arendatud! Enne tagasisõitu veel klassikaline kaubanduskeskus ja seejärel taas pikad bussitunnid. Piiril läks suhteliselt kiiresti ja pisut pärast südaööd olin taas kodus.
Neljapäev-reede taas töötades ja taas on käes laupäev... lubasin kino minna:)
Lõpetuseks siis ka kaks katket lugemisest:
Jälle seesama, mis eile, tunaeile, ületnaeile, terve sügise otsa, terve pool elu: läbi ripsmete, läbi hommikuse unetuha - tükk halli koidutaevast, laastukatuse vettinud räästas, mustad kuusetüved, vahtralehtedest verkas muru, lubjatud kivimüür. Kõrge külm sinav kirikuaken kirikumõisa higisesse magamistoaaknasse.
Jaan Kross "Taevakivi"
Müüri- ja kavaleht näitavad lumehange, milles nõriseb liivakell. Kella kaitsetut pihta valvab laulatussõrmus. Me ei saa sõrmust kätte, purustamata kella ennast. Peen viide 18. sajandi mõrsja kohusele olla pulmapäeval süütu.
Ajakiri Muusika märts 2011. "Sõrmus ja liivakell. Mozarti "Figaro pulm" Vanemuise laval". Loone Ots
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar