Laupäeval oli E. lõpetamine. Üldiselt pidulik, soe ja vahva sündmus, kuigi minusugusele kretiinile oli seal palju irisen-vaatan-igisen leide. Hümni ajal laulis kaasa pea viiekümnest lõpetajast umbes seitse, õpetajad seda ei teinud! Ei ole vist mõtet vinguda, et üks lõpetaja oli kulunud T-särgi, pohmas olemise ja teksadega kuna ka üks klassijuhataja ei jõudnud kaugemale teksadest ja päikeseprillidest pealael. Aga see selleks, sündmuse sisu on oluline ja tegelikult on hea meel, et õde on selle asjaga ühele poole saanud:) Muuseas ta nägi tol päeval tohutult kena välja! Üldse on ta kuidagi täiskasvanuks saanud, tore.
Mulle oli usaldatud ürituse fotograafi roll, mida üritasin siis kogu südamest täita. Mõni pilt tuli täitsa kena. Pühapäev möödus Iisakus proovis ja asju pakkides.
Eile algas minu tee kodust Portugali. Algas üpris konarlikult kuna umbes Purtse kandis andis autol üks rehv otsad. Autoabi pani tagavararatta alla ja nii ma siis tiksusin Tallinna 60-70km/h - muuseas niimoodi sõites näeb oluliselt rohkem ümbrust:)
Õhtusse jäi veel T.- ga kinokülastus, seekord Mehed ujumistrikoodes. Mingit üleüldist vaimustust ei tekkinud aga tegelikkuses oli hea film. Suhteliselt kerge aga samas mingi mõtte ja pointiga. Päris sügavaid probleeme on esitatud kuidagi kergelt, kohati isegi mänguliselt ja see teeb vaatamise lihtsaks. Võibolla on asi ka selles, et mulle lihtsalt meeldib Rootsi. Igatahes oli hea!
Hommikul magasin loomulikult pisut kauem kui oleks tohtinud aga sellele vaatamata jõudsin üpris mõõduka tempoga pesus käia, auto teenindusse viia ja laevale tulla. Istun Superstaril, inimesed sagivad ja lapsed karjuvad. Peagi algab maaleminek.
-------------------
Mina olengi maailma parim orienteeruja ja topograafiline geenius! Vaatasin laevas kaardilt ju järgi, kus on mu hotell. Väljusin enam kui enesekindlalt ja seadsin sammud hotelli poole (loomulikult ei võtnud ma laeva infoletist kaarti kaasa kuna mina ju tean, kuhu minna). Kaarti pole vaja, olen ju endas kindel!
Pärast esimest pooltundi surmavalt raske kohvriga mööda Helsingi teeehitustsoone otsustasin oma enesekindlust pisut veenda ja vaatasin bussipeatuses kaarti. Loomulikult olin marssinud täiesti vales suunas. Aga pole hullu, sest mina olen ju kaardigeenius. Piisab pilgust kaardile ja õige tee on jälle jalge all. Pärast poolt tundi silman taas kaardiga bussipeatust ja üritan ennast veenda, et kõnnin õiges suunas. Ja siis märkan, et see on see sama bussipeatus, kus ma juba olen olnud. Olin teinud oma kohvriga kvartalile tiiru peale. Nojah... kõndisin siis teisele poole, jõudsin peaaegu sadamasse välja ja hotell oligi siinsamas! Ainult peaaegu kaks tundi kohvriga mööda linna kappamist ja oledki sadama lähedal asuvas hotellis. Mina olengi topograafiline geenius!
Pärast kogu seda võluvat jalutuskäiku hiiglasuure kohvriga ja taastavat dušši hotellis ma lihtsalt pidin endale siin Robertsis ühe veini tegema:)
Vahepeal sain veel teada, et minu buss lennujaama väljub hommikul kell viis, seega hommikusöögiks ja mõnusaks kohviks vist väga aega ei jää. Aga sellele vaatamata on Helsingi ju tore.
Vaatamata varasele unele olin hommikul pehmelt öeldes kapsas:) Aga mingi ime läbi jõudsin täiesti normaalsel ajal lennujaama. Paaritunnine vahepeatus Münchenis ja pärastlõunat olingi Lissabonis! Ei saa mainimata jätta, et Lufthansa teenindus on suurepärane!
Seekord olin siis niipalju taibukam, et võtsin endale lennujaamas kaarti ja teekond hotelli oli seetõttu oluliselt valutum:) Kiire dušš ja linna.
Hetkel istun ühes ülivinges kohvikus, mis on üheaegselt pood, kohvik ja resto. Sõin maailma kõike mitteceasarlikuma Ceasari salati (mis oli sellele vaatamata tohutult hea!). Linn on suutnud mu juba selle paari tunniga totaalselt ära võluda. Vinged mägised kitsad tänavad, taaskord selline lõunamaalaste pisut lohakas ellusuhtumine, päike ja soojus. Osad vanad majad on kaetud keraamilise plaadiga - hullult ilus. Ja siis need rõdud ja nurgad ja stiil... SUPER!
Vaatamata varasele unele olin hommikul pehmelt öeldes kapsas:) Aga mingi ime läbi jõudsin täiesti normaalsel ajal lennujaama. Paaritunnine vahepeatus Münchenis ja pärastlõunat olingi Lissabonis! Ei saa mainimata jätta, et Lufthansa teenindus on suurepärane!
Seekord olin siis niipalju taibukam, et võtsin endale lennujaamas kaarti ja teekond hotelli oli seetõttu oluliselt valutum:) Kiire dušš ja linna.
Hetkel istun ühes ülivinges kohvikus, mis on üheaegselt pood, kohvik ja resto. Sõin maailma kõike mitteceasarlikuma Ceasari salati (mis oli sellele vaatamata tohutult hea!). Linn on suutnud mu juba selle paari tunniga totaalselt ära võluda. Vinged mägised kitsad tänavad, taaskord selline lõunamaalaste pisut lohakas ellusuhtumine, päike ja soojus. Osad vanad majad on kaetud keraamilise plaadiga - hullult ilus. Ja siis need rõdud ja nurgad ja stiil... SUPER!
3 kommentaari:
Unustamatu Lissabon ja imeline fado ;)
Tead... sa võid olla kaardigeenius, mina suudan olla navigatori geenius. Suudan suht täpse navigaatoriga rooma kesklinna niimodi ära eksida, et isegi ei saa aru, kus pool võiks kodu olla.
nojah:) ma olen ennast ka siin Portugalis korduvalt sellel alal t6estanud:)
Postita kommentaar