Viimase aja kõige eredam sündmus on vist mõnepäevane puhkus maal... Teel Tallinnast Koeru sai jälle paari vana maja pildistatud. Üle pika aja toimus ka oluline vestlus. Mõni asi sai selgemaks, mõni asi keeras pildi tagurpidi - nagu ikka.
Õhtul läksin külla oma onule. J. on jälle suuremaks kasvanud. Esimesena avaldus see hommikul u. 8 paiku tema hääles, mis on muutunud oluliselt tugevamaks ( siinkohal on vist oluline mainida, et tavaliselt olen ma sel ajal kõige sügavamas unes ). Päeval sai päris palju ringi sahmitud ja ka see oli omamoodi vahva...
Viimase õhtul jõin koos ema ja vanaemaga vahukat. Päris meeleolukas üritus oli... Eelkõige oli hea, et tekkis selline sisuliselt soe tunne. Ilmselt pole tegemist mingi tohutu avastusega aga tegelikult on nii, et hakkad inimestest aru saama ja õpid neid hindama alles siis, kui oled neist mingi perioodi eemal olnud. Ehk siis tegelikult on raske sisuliselt väärtustada kodus elavaid inimesi kuni selle hetkeni, mil oled sealt ära olnud... Muidugi vanadus teeb vist ka oma töö:)
Ma parem ei kirjuta täna rohkem, kuna vastasel juhul jõuan oma imelike mõtetega kas heldimuspisaratesse või siis totaalsesse segadusse...

K.