Samuraide muuseum jättis esmapilgul natukene turismiplastise mulje. Esimene atraktsioon (vahtplastist kostüümidega pildistamine) oli pisut... nojah. Õnneks meie eelarvamused said petetud - edasine oli väga põnev! Meie giid Jack rääkis üsna põhjalikult samuraidest, nende rollist jaapani ühiskonnas, klassi kujunemisest ja hääbumisest. Lisaks veel info samuraimõõkade, turviste ja muude väliste elementide kohta. Kõike seda raamimas üldine Jaapani ajalugu - igal juhul väärt tuur!
Isegi, kui konkreetset samuraihuvi ei ole, siis tegelikult saab neid luge kuulates ka päris huvitava pildi Jaapani ühiskonnast, minevikust ja mingite tänaseni kandunud elementide ja käitumismustrite tekke- ja kujunemisloost.
Lisaks samuraidele räägitakse veel ninjadest ja nende rollist, saab loopida väikeseid pettekettaid jne. Vahva!
Samuraide juurest tõttasime lähedalasuvasse tantsuteatrisse. Seni vist kõige turistilikum elamus, mida ma Tokyos kogenud olen. Etendus algab söömise-joomisega, mis 100% turistikohale omaselt tähendab mitte just parimat toitu. Jaapani enda asjad (kana, oad jne) olid päris head, pizza jms importkraam alla keskmise halb. Aga lõpeks - vast ei peagi etendust vaatama tulles ilmtingimata mugima.
Lavastuse kõige jaapanipärasem osa on kostüümid - imeilusatest kimonotest kuni väga efektsete tantsuriieteni. Paari numbrit tantsiti kohapealse trummari taustal, kes näitas täiesti uskumatut koordinatsiooni ja kogu keha valitsemist. Kõik ülejäänud tantsud olid pigem lääneliku popmuusika saatel, eelkõige efektidele rõhuvad. Muidugi toredad vaadata, see tund teatris möödus väga kiiresti.
Kui minna lihtsalt kultuurielamust otsima, siis selle sealt saab. Kui minna autentsust otsima, siis selleks peab ilmselt mujale pöörduma.
Shinjuku Golden Gai (jaapani keeles 新宿ゴールデン街) koosneb kuuest kitsast alleest koosnevast võrgustikust, mida ühendavad veelgi kitsamad vahekäigud, mis on piisavalt laiad, et üks inimene läbi saaks. Sellesse piirkonda on surutud üle 200 väikese baari, klubi ja söögikoha.
Golden Gai on mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel Shinjuku jaamast. Piirkonna arhitektuurne tähtsus seisneb selles, et see pakub vaadet Tokyo lähiminevikku, mil suur osa linnast meenutas tänapäeva Golden Gaid - eriti kitsaste tänavate ja pisikeste kahekorruseliste hoonete poolest. Nüüdseks on suurem osa ümbruskonnast ümber kujundatud: tänavad on märksa laiemad ning krundid suuremad, enamik hooneid kordades suuremad. See on jätnud Golden Gai üheks väheseks näiteks Tokyo olemuse kohta enne Jaapani "majandusimet" 20. sajandi teisel poolel.
Tavaliselt on hooned vaid mõne meetri laiused ja ehitatud nii lähestikku, et need peaaegu puutuvad kokku. Enamik neist on kahekorruselised - tänava tasandil on väike baar ja ülakorrusel kas teine baar või pisike korter, kuhu viib järsk trepp. Hooned on üldiselt lagunenud ja piirkond on nõrgalt valgustatud, mis annab sellele väga räämas välimuse. Golden Gai ei ole aga odav joogikoht.
Golden Gai on tuntud muusikute, kunstnike, režissööride, kirjanike, akadeemikute ja näitlejate, sealhulgas paljude kuulsuste, kohtumispaigana. Mõned baarid võtavad vastu ainult püsikliente, keda peaks esialgu tutvustama mõni tuttav, kuid piirkonnas leidub rohkelt ka kõigile avatud baare. Paljudel neist on konkreetne teema, nagu džäss, R&B, karaoke, punk rock või flamenco ja nende räsitud seinad on mõnikord rohkelt kaetud filmi- ja kontserdiplakatitega.
Algselt oli Golden Gai Tokyo punaste laternate piirkond. Peale prostitutsiooni keelustamist aastal 1958 on piirkond arenenud baarialaks ja vähemalt mõned joogikohad võivad oma päritolu otsida 1960. aastatest. 1980. aastatel süütasid yakuza'd Tokyos paljud hooned, et arendajad saaks maa üles osta, kuid Golden Gai jäi ellu, sest mõned tema toetajad valvasid seda piirkonda öösel kordamööda.
Meie leidsime endale ühe pisikese teisel korrusel asuva baari - hõivasime sealsest seitsmest kohast pea pooled :) Väga jutukas (see on siin kombeks) ja võrdlemisi hea inglise keelega baaridaam valas meile nii mõnegi joogi. Tore kogemus!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar