Viimased päevad on jooksund päris kiirelt. Pärast oma viimast postitust olen saanud endale ilmselgelt juurde nii pooldajaid kui ka neid, kes viimaks avalikult ütlevad, et minu mõtteviis neile ei sobi. Selgus on vast hea. Teema lõpetuseks üks soe emotsioon – käisin eile Kadrinas ühel sündmusel, kus kohtusin umbes kuuekümnendates prouaga. Peale küsimust: „Kas Teie olete seesama Keio, kes ajalehes kirjutas“ ootasin muidugi üsna tõsist lauset pereväärtustest aga…. Proua teatas, et kui seni oli ta pisut kahtleval seisukohal, siis nüüd on ta igatahes samal poolel, kus mina. Ma ei hakanud rääkima sellest, et ei pea pooli valima. Aga tore tunne oli siiski!

Möödunud nädalavahetus möödus Saksamaal. Es war unglaublich! Reisikirjeldused asuvad paberkandjal Arknal Jõekalda talus:) Aga üldiselt on mu elu endiselt sama eklektiline nagu ka käesolev postitus. Millal see ükskord lõppeb (ja tegelikult kas peakski lõppema?), seda ei tea vist mitte keegi.

Uus töönädal algas bürokraatlikult. Ma ei ole vist mitte ühegi nädala jooksul täitnud nii palju erinevaid blanke, vorme ja muud sarnast. Ja nüüd on see kõik tehtud, voila! Minu labiilsus ei ole paraku mitte kusagile kadunud. Kuigi see on muutunud vist positiivsemaks. Pidev ärritus on asendunud mingi kurbmagusa segadusega hinges, mis enam isegi nii palju ei sega. Teatud mõttes enesepiitsutamisperiood hakkab vist läbi saama ja asenduma rahuga.

Keegi tore inimene võttis FB-s sõna lastetusmaksu teemadel. Ei hakka sel teemal pikalt heietama aga peaks vist siiski välja ütlema, et minu arvates on meil juba piisavalt sotsiaalsetes raskustes lapsi. Inimesed, kes jõuavad lapsi ülal pidada, jõuavad ka makse maksta. Inimesed, kes ei jõua makse maksta, ei jõua ka lapsi üleval pidada. Ma olen nõus, et meid, eestlasi, võiks rohkem olla kuid kas selline sunniviisil laste tegemine on just parim meetod, selles ei ole ma mitte kindel.

Tänane hommik algas telefonikõnega, milles mind kutsuti töövestlusele. Otsustasin minna. Eks näis, kas ja mis sellest loost saama peaks.

16.10.2014

Tänane hommik algas kell 6.15 kui sain teada, et Blondie (seesama 70 kilone Baskervill) on vabaduses. Läksin õue, peale teist kutsumist hakkas maa müdisema ja sealt ta siis keti kolisedes tuli. Vähemalt niipalju ta siis kuulab:)