Möödunud nädalavahetus kadus taas sama kiiresti nagu eelmine. Reedene päev möödus Tartus koolis, laupäev tööl ringi joostes ja pühapäev taas koolis. Reedesse jäi mõnus kohtumine T.-ga ja pühapäeval deitisin Tartus I.-ga. Väga väsitav aga samas vahva nädalavahetus. Kooli osas ei ole elu üldse lootusetu. Veel…

Pühapäevasesse õhtusse jäi film „Kohutav ilu“. Väga hea film oli! Päris huvitav idee ja füüsise vastandamine ja sadade idee- ja eluliinide paralleelne jooksmine. Peamise küsimusena jäi minu jaoks kõlama idee, et millal on elus see hetk, kui tuleb oma tee „ära valida“ ja otsustada, et tegelen nüüd mingi konkreetse asjaga. Või millal tuleb leppida oma saatusega. Või kas üldse peab?

Esmaspäev oli produktiivne bürokraatiapäev ja teisipäev möödus Jõhvis Entrumil. Vaatamata pisut ameerikalikule algusele oli tegelikult tore. Teine osa oli üle ootuste loominguline ja äge. Töönädal muudkui kulgeb ja motivatsiooni on vahepeal üsna keeruline iseendas üles leida. C´est la Vie?