Teisipäevane debatt läks üsna rahulikult, kui mitte öelda, et vaikselt. Mingeid märkimisväärseid materdamisi ei toimunud, samuti ei pillutud ka väga lennukaid ideid. Omaette küsimuseks muidugi jääb, et kas meil nende ideede jaoks üldse vahendeid oleks. Või õigem oleks vist öelda, et kas ei oleks aeg hakata tegelema lisaks fassaadile ka hoone endaga? Aga eks ole siis näha, kuhu see laev novembrist alates suuna võtab, kes seda laeva juhtima hakkab ja milliseks kujuneb meeskond.

Olen juba nädalakese vaaginud vaikselt mõtet iseendast ja järgmistest aastatest aga otsust langetada ei suuda. Ühest küljest on justkui tunne, et oleks vaja mingit kardinaalset muudatust, teisalt aga ei ole ma suutnud välja mõelda, milline see muudatus peaks olema. Elame-näeme.

Kolmapäeval tegin ära teisipäevase proovi Lüganusel (kuna pidasin enda kohalolekut debatil siiski vajalikuks) ja neljapäeval möödus õhtu kodu putitades. Aknad said taas ette, Blondie kuut sai uue katusekatte ja õunad said aiast koristatud. Vaikselt peab hakkama kogu seda kupatust siin talveks valmistama.

Töö mõistes kulges kogu nädal võrdlemisi kuivalt. Mingi ajaga oli tekkinud taas igasugu kontoritöö kohustusi, mis said siis pühaliku korralikkusega arvutisse ja paberitele toksitud. Kolmapäeval avasime sarja „Muusikatunnid Otsa kooliga“ neljanda hooaja. Selle pealt on ikka näha, kui kiiresti aeg lendab. Iseenesest on muide kummaline, et kõigis mu viimase aja postitutes on see aja teema sees…

Reede õhtul sõitsin Oonurme. Kuna jäin sinna ööbima, oli ka Engels kaasas. Õhtune proov kulges üsna klassikalises vormis. Ööbimine külamajas oli väga soe. Ma ei tea, kas möödunud nädala väsimusest või keskkonnast tulenevalt, aga ma magasin seal nagu laps. Siinkohal on muidugi huvitav, et kuskohast on selline väljend tulnud. Kes on kindlaks teinud, et lapsed nii rahulikult magavad? Nojah, on sellega, kuidas on aga igatahes  oli öö keset tühjust ja täielikku pimedust kuidagi kosutav. Laupäevases proovis oli kahjuks segakoori mõistes vähe rahvast, seoses jahiga oli meeste rida üsna hõre. Kuid sellele vaatamata oli tore!

Laupäeva õhtul juhtisin poliitilist debatt Tamsalus. Kui hästi või halvasti see välja tuli, ei oska ise öelda kuid kui väike tempoaeglus välja arvata, jäin üldiselt ise sündmusega rahule. Loomulikult on see subjektiivne, teisiti ei saagi. Ikka jääb mõnele poliitilisele jõule tunne, et teda eelistati või koheldi julmemalt kui teisi kuid midagi ei ole teha, kõik on inimesed ja see kõik ongi elu, mis avalikkusesse tulekuga kaasas käib.

Pühapäeva hommik oli tõeline koristuspäev. Kogu maja näeb taas enam-vähem viisakas välja. Peagi pakin noodid ja lähen Viru-Nigulasse laulma.