Neljapäevane kontsert läks üllatavalt hästi. Üle ootuste palju publikut ja loomulikult hea kava, super!

Reede möödus tavapärases töörütmis. Õhtul plaanisin pisut remonti teha aga jäin teleka ette magama.. nojah aga tegin asja siiski ära. Köögis on kraanikausinurk värskelt valgendatud ning puitpinnad vahatatud, samuti värvisin magamistoas ahjunurga üle.

Laupäeva hommikul oli taas põhjust asjad pakkida, sõitsin koos Kaurikooli vanamuusikutega Césisesse. Enne bussi istumist külastasin panka, et omistada mõned naaberrahva rahad. Minu üllatuseks oli laupäevane hommik pangas üllatavalt tihe – kogu saal oli inimesi täis. Minu unesegases peast käis korraks läbi küsimus, et mis imevägi see on, mis inimesed laupäeva hommikul sellisel kellaajal ajab pangakaarte nõutama?

Umbes lõunaks olime Césises kohal. Kuna põhivajadused on ikka primaarsed, maandusime esmalt ühes söögikohas. Toit ja õlu on siin ikka odavad! Pärast lõunat austasid muusikud ja tantsijad proovi ning meie A.-ga seadsime sammud ühe kohaliku õmbleja poole. Pisut enne kirikut astus meile vastu Elina, kes on siinse vanafilmi festivali korraldaja. Umbes veerandtunnise vestluse ja poole tassi pulbrikohvi järel olid plaanid filmifestivali programmi Rakverre toomiseks valmis. Sobival hetkel astus kohvikusse sisse kohaliku Turismi- ja Kultuurikeskuse töötaja Ilona ja ütles, et kohe algab siinsamas regiooni kultuuritöötajate õhtusöök ja me oleme samuti palutud. Järgnes umbes poolteist tundi väga toredat seltskonda ja huvitavaid mõttevahetusi.

Seekord ööbisime majutusasutuses nimega „Buts“, mis kujutab endast enam-vähem viisakalt renoveeritud ühikat. Täiesti elamiskõlblik! Õhtul tegime väikese toaistumise toredas seltskonnas, jõudsin ka pisut oma „Vastutuulelaevaga“ tegeleda ja peagi oli aeg unne vajumiseks. Kogu öö oli kohutavalt rahutu.

Pühapäevahommikusele ühisköögikohvile järgnes traditsioonile lossikülastus. Tegin siis giidi, kuna olen siin juba mõned korrad käinud. Päris tore oli ennast proovile panna. Umbes kahetunnise jalutuskäigu järel külastasime kohalikku õmblejaprouat, kellelt sai mulle ka õhtuks riided laenatud. A. nimelt leidis, et ma pean siiski teadustama. Ei hakanud talle väga vastu ka vaidlema.

Õhtune kontsert venis küll pisut pikaks aga üldiselt oli kõik täitsa kena. Emotsionaalsele hüvastijätule järgnes umbes viietunnine bussisõit ja enne südaööd olin kodus. Majaomaniku rõõmud – päris kohe ei saanud magama minna kuna üks pistik oli seinast lahti tulnud. Täitsin siis pool tunnikest korralikult koduomaniku kohuseid ja vajusin seejärel raskesse unne.