esmaspäev, 13. detsember 2010

uus nädal

PÖFFi rahvas ei jõudnuki neljapäeval kohale. Haljalast olevat olnud võimatu Rakverre pääseda ja seega otsustasid nad tagasi Tallinna minna... Reede hommikul plaanisin pisut magada, kella 8.30 ja 9.15 vahel helistati mulle 16 korda, seega ei olnud võimalik:)
Reedel algas ka Darkland Fire. Esimese päeva muss ei olnud päris minu teema kuid tore siiski! Ja siis tuli laupäev... Hommikul väike ülevaatetiir majas ja siis Kohtla-Nõmmele telesalvestusele. Aastavahetuse programmis on Kaevur sees! Laulsime kaevanduses, päris vahva:) Tagasiteel hakkas pisut tuiskama aga jõudsin täiesti normaalselt Rakverre. Õhtul oli taas Darkland Fire ning tuleb tunniastada, et mulle oluliselt meelepärasema muusikaga. Kunagi öösel jõudsin ka koju ja voodisse.
Pühapäeva hommiku sõitsin kõigepealt Lüganusele. Koor esines Jõuluhoovis ning seejärel kohaliku Rahvamaja taidlejate peol. Esimene ülimalt soe elamus oli, kui üks kooris laulev proua ulatas mulle jõulupaki koos kommentaariga, et tema kohe tahtis mulle paki teha kuna ma olen tore. Tõeliselt liigutav hetk:) Pidu ise oli ka päris tore. Rõõm on vaadata, et inimesed teevad oma asja pühendumusega. Meie esinemine oli küll tagaridades väikese veinimõjuga kuid siiki OK. Ka koor jagas üksteisele jõulupakke ning taas tagasi Rakvere poole...
Rahvamaja advendikontserdile lihtsalt ei jõudnud aga Keskväljaku kuuseüritus oli seekord väga armas. Kuna Keskväljakul kõrgusid suured hanged, olid nii esinejad (Eragümnaasiumi inimesed) kui publik tihedalt koos ja nii oligi armas! Kaasa lauldes oli juba täitsa  jõulune tunne:)
Ja siis veel kaks PÖFFi filmi Rahvamajas. Neist esimene BIBINUR oli igatahes vaatamist väärt! Tõeliselt eriline lugu ja erilised inimesed. Hoopis teistsugune maailmavaade ja elunägemus. Vinge! Lisaks väga köitvale loole oli ka pildisliselt tegu väga kena teosega. Just mitte niivõrd ilus, kuivõrd just loomulikult kena oli kogu vaatepilt. Hetkeks tekkis isegi igatsus ja tahtmine sellesse maailma siseneda.
Teine pühapäevane film lõpetas ühtlasi Rakvere PÖFFi - JULIA HAIHTUMINE. Taaskord üpris teistsugune lugu, mida tasub vaadata. Film ehitab justkui mingi illusiooni teistsugusest maailmanägemisest, seejärel hetkeks purustab selle ja toob lõpus tagasi... segane lause sai:) Aga kui ette satub, tasub ära vaadata!
Ja nüüd siis jälle uus nädal ja uus töö. Hurraa!

Kommentaare ei ole: