PÄRT

Viimased hetked Veneetsias Eilne õhtu jäi Veneetsias selleks korraks siis viimaseks. Hommikusele rühmatööle jäin hiljaks ja nagu varem, et ilmutanud ma ka seekord üles liigset entusiasmi. On suhteliselt keeruline minna põlema projetist, mis Sulle isiklikult ei meeldi teemal, millest sa eriti palju ei jaga inimestega, kes Sulle eriti ei sobi. Aga täitsin ruult oma osa ja lõpptulemus oli rahuldav – meie projekt võitis!

Pärast rühmatööd üritasin linnast taas marke osta, ei leidnud. Jääb mulje, et tegu on mingi „kriisiga”:) Pärast õhtusööki ühes armsas sisehoovis sain kokku Katrini ja Matiasega. Kuna jõudsin kohtumispaika Markuse väljakul pisut varem, sain seal tänavalaterna valguses lugeda. Võibolla on emotsioon ületähtsustatud aga on pisut eriline istuda maas Markuse platsil ja lugeda romaani Kölerist. Seesama plats, mida inimesed päeval pildistavad, millel kõndides ahmitakse õhku ja ollakse õnnelikud. Ma küll ei oska alati seda õnne jagada aga istuda oli seal päris tore.

Hommik oli vihmane ja seega jäi linnas jalutamise plaan poolikuks. Niipalju siiski, et leidsin postkontori ja pärast mõningast järjekorras seismist sain oma ihaldatud margid. Vesi on linnas tõusnud, tänavad kohati vee all... Linn on tore aga elada siin ei tahaks. Kuidagi liiga kitsas, liiga vesine ja hall.

Pärast chek-ini Marco Polos leidsin tooli, prosecco ja raamatu Lutsu mälestustega. Elu on mõnikord tore!

Amsterdam ... oli niiske, pisut vihmane ja üldse mitte soe. Kuum kohv aitas, jalutasin ringi ja ühel hetkel sõitsin tagasi lennujaama. Raamat jätkus. Estonian Air suutis taas pisut üllatada aga kõige hullem see polnud. Neljapäeva pärastlõunal olin Tallinnas ja Reedel algas taas töö. Kontserdini oli jäänud üks päev!

Reede õhtul olin teatris Jazzukohvikus leti taga tööl... vaikne õhtu. Öösel vaatasi üle veel spordihalli. Ehitus käis, kõik oli justkui OK.

Ja siis tuli laupäeva hommik. Uudis nr. 1 - saal polnud öö jooksul sisuliselt üldse edasi liikunud. Tele ja teises endast väljas, vihma tibutab ja kõik on kole. Tiina leidis uued inimesed ja läbi suhtseliselt suure ime jõudsid asjad valmis.

Kell 17 avasime kirikus Pärdi kellamängu. Rahvast oli üllatavalt palju. Väga soe ja armas üritus! Päeva visuaalne nael oli kindlasti kell 18 keskväljakul lavastatud kuju "Noormees jalgrattal muusikat kuulamas" lavastus. Publik, sh. ka maestro jäid rahule ja see on peamine.

Kell 19 alanud kontsert sujus ka kenasti. Päris ausalt öeldes oleksin oodanud ERSO-lt natuke rohkem paindlikust ja kõla aga võibolla oli põhjus ka selles, et kontsert toimus spordisaalis. Õhtusse jäid veel mõned toredad vestlused, üleväsimus ja sellele järgnenud surmaväsimus.

SEB Jooks Pühapäeva hommikul otsustasin, et jooksma ma ei lähe! Enesetunne ei olnud nii ilus. Pärast kolmandat kõnet teatati, et buss on kohe ukse ees - kostüüm selga ja vutt vutt vutt. Nojah - mis mul üle jäi? Jalutasin Helgiga raja kangelaslikult läbi ja me ei olnud päris viimased:) Igatahes kui kohale jõudsime, ei olnud finišit veel kokku pakitud:P Õhtul kohtusin veel Aita-Leida inimestega. Esmaspäeval olin taas korraks Jõhvis aga muidu on nüüd siis töö töö töö...