Nädal läks Pärdi ja muude asjade tähe all taas libisedes mööda. Kolmapäeval vahetus linnas võim, reedel oli Kriisade Orelite Üheshüüdmine. Esimese sündmuse kohta ei oska palju kaasa rääkida kuna ei tunne inimesi. Jääb vaid loota, et vähemalt poliitilisted põhjused minu tööd oluliselt ei mõjuta. Reedene üritus oli aga tore. Tore just seetõttu, et filmi "Orel" vaatamine ja hilisem oreli hüüdmine kirikus muutus kuidagi nii koduseks ja armsaks. Olen Marjule üdini tänulik Meil aiaäärne tänavas viisi eest, see liigutas oma emotsiooniga sisikonna paigast.
Laupäeval olid minu esimesed konserdid Solarega. Võib vist öelda, et läks kenasti. Esimesel kontserdil suutsin küll ühest loost pooled lehed ära kaotada ja teisel kontserdil tekkis ühe loo sisse enam kui kummaline paus aga sellele vaatamata - oli kena! Koor hakkab tuttavamaks muutuma. Esimene kontsert Käsmus jäi meelde ümbruskonna helgusega. Vana kapteniküla, päike, inimesed väikeses puukabelis. Teisel kontserdil tekkis samuti haarav õhk, väljas ulus tuul ja ladistas vihma, pimenes. Väikeses valges kabelis laulsime meie, pausid täidetud vihma pekslemisega vastu vanasid aknaruute. Argh kui romantiline:)
Pühapäeval taas Pärdi kontsert kirikus -seekord Cello8ctet Amsterdam ja Vox Clamantis. Tšello on jumalik pill, eriti kui seda hästi mängida. Sel pühapäeval Kolmainus tõesti mängiti hästi! Kõrvad puhkasid ja hing lendas.
Tänasesse hommikusse jäi paberite viimine ülikooli (nüüd peab siis pöialt hoidma), seejärel algas lend Veneetsiasse. Päeva esimene pool on kokkuvõetav sõnadega lennuk, halb toit ja suhteliselt hea raamat Kölerist. Estonian Air isegi üllatas teenindusega:) Tühised neli tundi Berliinis Tegelis ja taas lennukile. Veneetsiasse jõudsin veel päikesepaistes. Turisimiinfo sabas oli üks õnnetu näoga hiinlane, kellel sama siht. Kopereerusime ja pärast mõningast ekslemist, kohvritega mööda lennujaama kappamist, bussi ja kahte veebussi jõudsime kohale. Veebuss on siis selline suurem paat liinibussi ülesannetes. Alused on madalad ja esimesel korral on tunne, et vajud koos sellega põhja kuid tegelikult on need päris vahvad:) Pimeduses mööda kanaleid sõites just palju ei näe aga tuled kallastel on ka kenad.
Elame linna lähedal saarel, kümneminutilise paaditee kaugusel olulisematest asjadest. Homsest algab programm, mis on metsikul tihe. Võibolla sab mõni päev vahepeal ikka linna ka põgeneda:P