Neljapäeval sõitsin pärast paari tundi koolis Tartu. Teel tegin traditsioonilise saiakese- ja kohvipeatuse Iisakus (seal on üks pood, kus müüakse värskeid sooje saiu). Poest väljudes ja sõitma hakates tuli mulle üks tädi teele ette ja hakkas kätega vehkima - mu autol oli number poolenisti ära kukkunud. Pärast mõningast otsimist leidsin kohapeal ka töömehe, kes selle ära parandas. Üpris veider lugu...
Jõudsin siiski õigeks ajaks Tartusse. Ma ei tea, kas hetkel on paras aeg ja koht seda kõike kritiseerida aga see keskpärase kvaliteediga lindilt lastud viiulimuusika, ilma pausideta peetavad matused ja teksades pildistaja - jäi ikka liinitöö mulje küll.
Veidral kombel ei tekkinud matustel mingit erilist tundelaviini (tõsi, sõites oli autos küll igasuguseid mõtteid ja seetõttu pisut pelgasin kohapealset olukorda). Vanavanaema oli täiesti tundmatuseni muutunud. Korralik vana naine kirstus, kes paistis täiesti võõrana. Ei teagi, kas asi oli selles, et kohtusime viimati mitu aastat tagasi või milleski muus...
Päris kohe ma edasi sõita ei tahtnud ja ei saanud. Olin piisavalt rabedas olekus ja seega läks veel tund Pierré kohvikus. Seejärel võtsin sugulased peale ja sõitsin läbi Koeru Tallinna. Õhtuks olin surmväsinud. Vestlused olid haaravad...
Reede hommikul pidin surmavalt vara ärkama, Best-Marketing algas juba kell 9. Kuulasin erinevaid ettekandeid, mõned olid päris haaravad. Paar uut ideed ja elu läks taas edasi.
Õhtul käisin veel Vene Kultuurikeskuses kontserdil - mingi Valgevene õpilasorkester. Veel enne kontserdi algust oli saalis täiesti teine tunne võrreldes tavapärasega. See on seesama saal, kus laemaalil on võidukas Nõukogude laevastik ja punalipp Pika Hermanni tornis, lava ehib Nõukogude vapp ja rõdupiirded viisnurgad. Sellele vaatamata jätab saal tohutult suursuguse mulje. Võimas!
Kontsert ise oli ka päris vahva. Õpilasorkestri kohta hästi tehtud!
Reede öösel jõudsin Koeru. Ülimalt lühike intensiivne vestulus ja magama, hommikul ärkasin 6.30. Järgnes mess Tartus ja nüüd siis kino näitamine Jõhvis.
Viimastesse päevadesse on mahtunud täiesti jaburalt palju äärmuslikult erinevaid sündmusi ja emotsioone. Polegi jõudnud neid vist veel peas läbi hekseldada. Homsest algab puhkus, mis on oma graafikult vist juba tihedam kui töönädalad:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar