Kohtasin eile Solarise lillepoes ühte naist, kes müüs väikeseid käsitsijoonistatud kaarte (tohutult kenad muide). Kui ta oli oma tehinguga ühele poole saanud ja hakkas poest väljuma, tuli tema suust kommentaar: "Loodetavasti ei joo ma seda raha maha". Seejärel küsis minult, mida mina kuulan. Nojah, kiitsin tema kaarte ja kõndisin edasi. Mõne aja pärast tundsin, et keegi koputab mulle õlale. Ta tahtis mulle sõbramehe poolest öelda, et kui on härg, tuleb sellel sarvist haarata. Päris vahva inimene oli:)