Üleeile oli Kokkolas plaadiesitlus, pubi oli päris vahva. Bänd koosnes Elvise-soenguga trummarist, patsi, vuntside ja õllekõhuga bassimängijast (kest tegi peaga imelikke liigutusi) ja alt laienevate valgete viikarite, patsi ja vuntsidega kitarristist. Viimane oli ainus, kes nägi kuidagigi välja, tal ei olnud ruudulist flanellsärki! Aga sellele kõigele vaatamata mängisid nad päris hästi, võiks öelda, ei lahe!
Pärast mõningaid jooke ja shote (peamiselt koos Mary-Anniga Liibanonist) vallutasime oma kambaga tantsupõranda ja hüppasime kogu selle ma-ei-naerata-mitte-kunagi soomlaste kamba ees. Omamoodi elamus oligi publik, kes elas kaasa ilma, et nad oleksid omanud väliselt ühtegi emotsiooni. Meie temperamentsete kaaslastega võrreldes oli see päris koomiline.
Lahkusime pubist kahe ajal, plaanisime võtta takso aga üks projektis osalev kohalik lubas meid ära viia. Lõpuks nägi see siis välja nii, et suhteliselt väikese Honda tagaistmel istus neli tüdrukut ja Keio oli pikali nende horisontaalselt nende jalgadel. Mary-Ann üritas mu teksaseid ja jalgu hammustada ja ma üritasin talle selgeks teha, et ma ei ole burger või friikas.
Villa Elbasse jõudnud, näppasime köögist mõned kommid. Kõik uksed olid lahti aga nagu hiljem teada saime, oli alarm siiski peal. Üritasime kohale saabunud ja ainult soome keelt kõnelevale turvateenistusele selgeks teha, et meil tuli kohutav piimanälg ja pealegi on uksed lahti, kuna küttesüsteem võib rivist välja minna ja siis on peamaja ainus koht, kus sooja saada (see on muide tõsi). Ilmselt sai ta aru, et nii lollide välismaalastega, kes isegi soome keelt ei oska, ei ole midagi teha ja läks ära, pidu jätkus meie köögis.
Vahepeal läks päris hoogsaks gossipiks. Muide tegime seda vene keeles ja ja peamine teema oli vene poiss, kes magas kõrvaltoas. Ei tea, palju ta kuulis või aru sai, hommikul oli ta igatahes üldse mitte kurja olemisega.
Päeval käisime marketis, et enast õhtuseks saunaks külma mahlaga varustada ja õpetasime Kätliniga bändile paar Eesti lugu, see oli vahva hetk!

Eile oli „Finnish evening”, mis koosnes saunast ja saunast ja siis veel saunast. Kusjuures eilne saun oli suhteliselt tobe. Kohe ilmneb minu rassisim aga – eile oli araablasi päris palju ja ühel hetkel hakkasid nad kõik päris valjult jutustama ja laulma, loomulikult oma keeles. Ja nad ei lõpetanudki! Peale selle trampisid nad kogu aeg sisse-välja ja jätsid 99% alati ukse lahti. Hiljem panin seda tähee ka kõigi muude uste puhul, kummaline. Valasime alguses kerisele veidi õlut ja see oli tore. Mõne aja pärast valas üks Tuneeslane kerisele morssi ja see oli vastik. Loomulikult hakkas suhkrune jook seal kõrbema. Väkk!
Peale sauna oli taas väike istumine meie köögis. Austerlane on päris vahva kuju. Teeb lahedat nalja ja on muidu ka tore (erinevalt tuneeslasest, kes kogu aeg laulab).Magama saime neljapaiku, hommikul ootas meid buss Kokkolasse.
Trampisin linnas kaks tundi ringi, jõin kohvi ja tagasi Villa Elbasse. Tuneeslased eksisid vist .linnas ära, igatahes bussis neid ei olnud.