Kui langes täht, Sa helisema lõid.
Üksainus kord mu lähedust Sa jõid.
Kuuvalgus kõndis siis tasa Su ripsmeil...


Või siis see:

P: Sul meeles igal hommikul on põsed roosaks minkida,
miks harva pähe tuleb Sul üks suudlus mulle kinkida?

M: Su mornid mõtted hajutan - mink õhtuni on põse peal
kuid suudlus, mille vajutan Su suult ei kulu maha eal.

P: Ma tundetulvast suurt ei pea ei nõua ülespaisutust
kuid rohkem saada oleks hea küll väikest sooja kaisutust.

M: Oh nüüd kus lumi matab ust ja jäised iilid uluvad,
need soojad kallistused just ja musid ära kuluvad...


K.