Vigala-la-la

Nagu pealkirjast oletada võiks, möödus minu nädal Vigalas.

Esmaspäeva hommikul hakkasime koos paari sõbraga Tallinnast liikuma. Võtsime A. Mustamäelt peale ja läksime oma arust täiesti õiget teed pidi edasi – 20 mintsa pärast olime taas armsal Mustamäel. Teine katse õnnestus.

Peale lõunat jõudsime Vigalasse ja koheselt algas imetabane kooriproov – umbes peale poolt tundi viskas mul tiba ära. Mitte halvas mõttes aga noh natukese veniv oli see asi. Õhtul sai veits siidrit tarbitud... Sain paar uut tuttavat ja nad vist arvavad, et ma olen imelik. Nojah – ikka juhtub. Ma lihtsalt sattusin veidi hoogu ja rääkisin – PALJU!!!

Teisipäev möödus taas proovis... Õhtul käisin K.-ga väikesel mõisatuuril... Leidsin paar üliarmsast vanabalti häärberit. Kuskil Kasti kandis ei läinud minu üliarmas auto enam käima. Akujuhe oli endiselt maasJ Õnneks leidus koheselt üks tore kohalik, kes selle kinni keeras. Me K.-ga poovisme ka, aga me ei leidnud akut üles, kuna see oli mingi lollaka plastist kasti all. Tegelikult oli lauljale ja koorijuhile juba kapoti lahti tegemine väike katsumus. Kas me peaks seda oskama? Õhtul jõudsime ikkagi koju. Tõsi ringiga, kuna eksisime nats ära...

Kolmapäeva õhtul oli pargikontsert – EKNSi esinemist ei saa minu silmis suurimaks õnnestumiseks lugeda. Midagi katastroofilist ei olnud aga noh maitea.... Õhtul käisin tähti vaatamas.

Eile oli suht puhkav päev... Õhtul toimus Kivi-Vigalas pea kahe tunni pikkuseks veninud kontsert. Iseenesest oli tore aga noh pikapeale viskas veidi ära.

Õhtu oli hästi ilus... Eriti seltskonna poolest

Täna magasin pool päeva, kustutasin oma postkastist nelja päeva rämpsposti ja nüüd siis olen kodus... Lebo