Töönädal on oma tavapärases rütmis taas läbi saamas. Viimane nädal on olnud piisavalt kiire, et mitte märgata järjekordselt aja üle jooksmist. Eile algasid Rahvamaja24 sündmused, mis tähendas minu jaoks kuni 02.00 kestvat tööpäeva. Siis paar tundi und ja hommikul taas rivis, sedapuhku Vallimäel tuld süütamas.

Täiesti juhuslikult tabasin ennast mõttelt, et see rahvakultuur kipub ikka üha enam muutuma tegijate enda asjaks… Ja mitte ei oska öelda, mis siis on see õige, mida peaks tegema, et see nii ei ole. Pisut pakub lohutust küll teadmine, et paraku kipub see ka mujal nii olema kuid see on pigem justnimelt lohutamine, mitte lohutus ise. Omamoodi on kogu see ilm.