Teisipäeva teine pool oli totaalne ämber. Mul ole vist nii sügavat juustutunnet ikka väga pikka aega olnud. Poole päeva pealt lihtsalt kammis kuidagi nii depressiivseks, et ma kohe ei tea. Õhtuses kooriproovis oli endal pisut piinlik – endal on nõme olla sellise juustuna toredate inimeste ees.

Õhtune tunnine puudevedu ja muud sahmimised muutsid elu kuidagi ilusamaks ja hommik oli taas värske ja ilus. Elu võib siiski kaunis olla!