Pühapäevane Viru-Nigula oli tõeliselt kaunis. Juba väga ammu ei mäleta nii ilusat sügist. Kõlab võib-olla läägelt aga pühapäevane pastoraalne Viru-Nigula mõjus tõesti hingematvalt. Äärmiselt ilus, sooja ja mõnusa keskkonnaga maja.

Ja siis algas taas uus nädal oma sebimistega. Nädala esimese poole kooriproovid, kontoritöö ja muu sarnane. Teisipäeva õhtusse jäi ka linnapeade debatt. Liigne avameelsus on mõnikord karistatav aga midagi eriti säravat silma ei jäänud.

Eilne õhtu läks köögis juhtmeid paigaldades. Nimelt leidsin endale koju rõvekallid aga palgile imehästi sobivad tekstiiliga kaetud elektrikaablid, mis käivad kokku portselanist pistikupesade ja lülititega. Nõudis küll parajat mässamist aga tulemus jäi igatahes kabedam kui varase valge kaabel laes.


Istun hetkel pangamaja fuajees ja klõbistan närviliselt klahve, iga klahvilöök avaras trepihallis vastu kajamas. Pisut enam kui tunni pärast algab kontsert, hetkel pole veel ei esinejaid ega publikut. Elame, näeme!