Tänane hommik (kolmapäev, 6. veebruar) algas suhteliselt vara. M. oli korraldanud meile kohtumise kohaliku rahvaülikooli direktoriga, mis lõpeks oli vist kõige emotsionaalsem kohtumine kogu meie reisi vältel. Lisaks paari projektiidee arutamisele külastasime ka nende maja, mis jättis väga ägeda mulje! Selline tõeliselt armas kunstikommuuni meenutav kompleks.

Lõunaks jõudsime taas Stockholmi, kus sai umbes tunni jooksul kustutatud ka oma tüüpiline H&M vajadus. Samas tuleb taas tõdeda, et normaalseid riided selles poes enam ei ole… Ostsin paar särki ja püksid puhtalt seetõttu, et oli vaja.

Tänu I. kontrollimisele avastasime poole poodlemise peal, et lennuk läheb mitte 15.40 vaid 15.05:) Samas kuna Brommasse läheb shuttle päris suurte vahedega, pidime kasutama siiski algselt planeeritud bussi. Jõudsime siiski normaalsel ajal ja tõele au andes poleks selles tibatillikeses lennuooteputkas ka mitte midagi pikemalt teha olnud. Siiski! Leidsin sealsest poest lõhna, mida minu andmetel juba aastaid ei toodeta ja mida seetõttu pole mitte kuskilt saada. Kuna seda oli ainult väikestes pudelites, ostsin topelt – lõpuks sai siis ka shopahoolik ennast natuke välja elada. Mu krediitkaart kiljus rõõmus, oh seda õnne!

Juba lennukis istudes sain üpris vahva kogemuse osaliseks. Seoses jäätumisohuga lödistati lennuk (või noh see pisike asi, millega me lendasime) mingi roosa vahuga üle. Tavaliselt tehakse seda vist ikka siis, kui reisijaid sees ei ole? Oli kuidas oli, see pole oluline! Oluline on hoopis see, et pealpool pilvi on päriselt päike! Umbes 10 minutit pärast õhku tõusmist hallist, sopasest ja udusest Brommast muutus ümbrus valgeks, päikseliseks ja kenaks! Olen seda ju varem ka kogenud aga täna oli see kuidagi eriti ilus! Pilvede peal on päriselt ka alati päike, isegi kui me seda oma sopasest maailmast mõnikord ei näe!