Vilnius

Viimasest postitusest on möödas... noh pisut. Aga vaikselt on tekkinud taas soov midagi kirja panna, eriti oma vanu asju üle lugedes. Mingil määral on tegemist vist sellise kroonikapidamisega:)


Igatahes kõike vahepealset kirjutama hakata pole mõtet... ja ilmselt ka mitte vajadust, ju siis tol hetkel pidi nii olema. 
Alates teisipäevast olen Vilniuses koolitusel. Siin on soe, päikseline ja kena! Esimene elamus seoses reisiga on seotud Air Baltikuga... See "asi", millega me Tallinnast õhku tõusime meenutas pigem ventilaatoriga karbikest. Muide lennul oli peale minu veel 5 inimest, seega praktiliselt eralend:) Riias pidin ümber istuma ja sealt ka üks seik: Jõudsin väravasse viimasel hetkel ja ootasin bussi, mis mind lennukile viiks. Ühele itaalia mehele anti "last call" samale lennule. Ja siis ta tuli... rebis samal ajal pükse üles ja püüdis meeleheitlikult rihma kinni saada. Selle kõige juurde käis loomulikult energiline kätega vehkimine ja seletamine, et tema kell on Itaalia aja järgi ja "oh I´m so stupid" repliigid. Endast lugupidavad ja üdini tõsised lätlased ei lasknud ennast muidugi häirida. Sõimasid natukese vaest inimest ja saatsid ta bussile...
Lennuk VRiiast Vilniusesse oli pisut suurem aga kolises/logises/nagises topelt. Väike vahukas ja Dellingshauseni mälestused muutsid asja pisut paremaks, Vilniuses paistis päike. Muide Vilniuse lennujaam on midagi väga teistsugust.... esmamulje oli nagu pisut suurendatud versioon Rakvere raudteejaamast:)
Linn ei ole väga suur, seega oli hotelli leidmine lihtne. Tänaseks on juba kolm päeva olnud üpris tihedat koolitusprogrammi. Olen kahel korral ennast põhjalikult üles kütnud ja debateerinud EL-i, EL-i kodanikuks olemise ja väärtuste teemal. Mingitel hetkedel tunnen, kuidas mu seljal on kümme kurja pilku kui ma jälle viskan õhku mingi väite või "aga" kuid see teeb asja põnevaks. Inimesed avanevad ja ei aja nii palju seda "oleme kõik rõõmsad ja teeme enegiasereid" pläma.
Eile loobusin viimasest sessioonist ja läksin pärast õhtusööki jalutama. Kuna eelnevalt oli vihma sadanud, oli kogu linn mõnusalt värske. Kevad on siin päris hoos... Ühel hetkel leidsin taskust kõrvaklapid ja sellest algas kogu õhtu. Umbes kaks tundi "repeaty" peal Handeli "Lachia chio pianga", sinna juurde õhtune pimenev linn ja metsikult ilusad kirikud. Võite mind imelikuks pidada aga ei ole võimalik, et Sinus ei teki mingit tunnet, kui Sul on kõrvus tapvalt ilus barokk ja sa seisad lämmatavalt ilusa katedraali ees... Oli vähe puudu, et oleksin läinud müüre katsuma:)


http://www.youtube.com/watch?v=aVlyzznCxkQ