Kultuur läheb projektipõhiseks
allikas: http://kuulutaja.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3290:kultuur-laeheb-projektipohiseks-&catid=87:persoon

Autor: Illar Mõttus     Reede, 05. november 2010

Sellest kevadest Rakvere rahvamaja juhtiv Keio Soomelt ütleb, et enne peab maja täituma sisuga, siis võib vaadata, kas nimetada see kultuurikeskuseks või kuidagi teisiti.

Keio Soomelt, mis sundis teid Jõhvi ilusast uuest kontserdimajast ära tulema Rakverre? Miks mitte mõnda suuremasse linna minna?
Kui rääkida tööst, siis Jõhvis olin müügijuht, järelikult siia tulles olen ma karjääri teinud. Seda tööd oli kaks aastat väga tore teha, lisaks tavatööle tuli täita mitmeid erinevaid ülesandeid, sest meeskond oli väga väike, kogemusi kogunes. Siia tulles loodan ennast rohkem realiseerida ja tegeleda asjadega, mis mulle endale rohkem meeldivad.
Teine tasand on linn ise. Jõhvis on tööalaselt väga tore ja toredad inimesed töökohal sinu ümber. Kuid kodulinna mõistes oli Jõhvi minu jaoks võõras. Rakveres naudin juba sedagi, et võin öösel rahulikult läbi linna koju minna! Rakvere on elukeskkonnana toredam. Pealegi on mu sünnikoha Koeruga siin tajutavalt ühtne kultuuriruum.
Loomulikult areneb Jõhvi linnana ja Tallinnas olen ma ka neli aastat õppides elanud, kuid sealne keskkond tundus mulle liiga närviline ja anonüümne. Rakvere on paras. Minu töös baseerub palju isiklikel kontaktidel ja ma olen leidnud siin palju toredaid inimesi. Muidugi, keskmise tallinlase jaoks jooksebki Eestimaa piir siit Rakvere tagant. Mu sõbrad olid äärmiselt imestunud, kui ma Jõhvi läksin.

Te võitsite konkursi Rakvere Rahvamaja juhi ametikohale ja peate nüüd rahvamajast tegema Rakvere kultuurikeskuse. Mida see tähendab?
See tähendab, et kui ma siia jõudsin, oli linnavolikogus juba eelnõu kultuurikeskuse loomise kohta, kuid me võtsime selle tagasi ja esitame uuesti. Tahaksime, et Rakveres oleks koondunud nii professionaalse kunsti sisse toomine kui ka kohalik kultuurielu siia keskusesse. See tähendab, et ennast peavad hästi tundma nii kohalikud taidlejad kui ka kutsutud külalisesinajad, kes tulevad siia oma projekte teostama.
Kujutame endast neile n-ö tugistruktuuri. Tegelikult on ju see mingil määral olemas, me ei hakka looma midagi täiesti uut, vaid pigem arendame ja korrastame praegust süsteemi.

Kas Rakvere Teater teile konkurent pole? Näiteks oma kohvikukontsertidega on nad ju ise kultuurikeskuse rollis.
Ei, me ei konkureeri, peame küll looma kultuuri, aga meie ülesanne on ka linna kultuurisündmuste koordineerimine. Tänuväärne on, et teater selliseid asju teeb, ja viimasel ajal oleme koos tegutsenud. Näiteks pangamaja kontsertide puhul, tõsi, praegu on teater põhiline korraldaja. Pigem oleme me koostööpartnerid kõigile, kes midagi korraldada tahavad ja kui me ise näeme kultuurielus mingit lünka, siis täidame selle.
Ei olegi mõeldav, et me kõike üksi korraldame. Näiteks järgmisel aastal on koostöös peamiselt Rakvere Kolmainu kogudusega vaimuliku muusika festival, samuti emadepäeva kontsert kohalike autorite loomingust. Need on mõned ideed, kus meie olemegi tugistruktuuri pakkuvas rollis.

Äkki tuleb noortele ka midagi uut? Et ei peaks enam Põhjakeskusesse tshillima minema.
Avatud noortekeskuse töös toimub muutus, hanke tulemused selguvad lähikuudel. Meie oleme koostööks valmis, tahame noortekeskuse jätkusuutlikkust toetada.
Praegu on meie majas iga päev kella 15 - 21 kõik ruumid täis. Ja ei ole sugugi ainult eakate päralt - meil on siin flamenco tantsutrupp, poistekoor, Tarvanpää noored ja vanad, samuti on keldris bändide jaoks ruum, kus käib harjutamas kuus seltskonda. Peale nende veel linnanoorte näitetrupp ja venekeelne näitetrupp Jabloko.
Me jätkame tantspidude traditsiooni, aastalõpupidu on 30. detsembril jne.

Kui tahate kedagi siia esinema või õpetama kutsuda, kas selleks on raha?
Kõigil on rahaga kitsas. Näiteks kui me tegeleme praegu noortebändide päeva ette valmistamisega, aga kirjutame samal ajal projekti, et rahastamist leida. Soovime siia tuua professionaale, kes viiksid läbi noortele ka koolituse. Ega raha ole maailmast otsas.

Kas kavatsete kultuurikeskusesse eraldi projektikirjutaja palgata?
Kavatseme küll. Praegu teeb Tiina Rumm poole kohaga seda tööd, kuid uues põhikirjas on projektikirjutaja koht sees. Praegu aitab meid linnavalitsuse projektikirjutaja, et saada rahastamist rahvusvahelisele noorteprojektile, mis tooks Rakverre laagrisse viiest riigist 25 noort fotohuvilist, samal ajal on linnarahvale filmifestival, kus näeb maailmafilme ja eesti filmiklassikat.
Kultuuri jaoks on stabiilne rahastamisallikas omavalitsuse eelarve, kuid sellest ei jätku, et suuremaid üritusi korraldada. Nii hoiame üleval struktuuri kultuuri jaoks. Suuremate ettevõtmiste jaoks on vaja projektipõhisemaks muutuda ka Rakvere kultuurielu.

Keio Soomelt, sündinud 1988 Koerus
Õppinud Georg Otsa nimelises Muusikakoolis, Muusika- ja Teatriakadeemias koolimuusikat, praegu õpib TÜ avatud ülikoolis ajalugu.
Töötanud Jõhvi kontserdimaja müügijuhina ja samas majas kino Amadeus koordinaatorina.