Kolmapäevane Kaurikooli kontsert oli väga vahva! Sellest inspireerituna ka mõned mõtted...

Puhas musitseerimisrõõm

Kolmapäeval allkirjastati Kaurikooli saalis koostöökokkulepe Otsa kooli ja Kaurikooli vahel. Nimetatud leppe esimesi vilju sai nautida juba selsamal õhtul, kui anti sarja „Muusikatund Otsa kooliga“ esimene kontsert. Vaatamata kiirele ettevalmistusele oli saali kogunenud üpris palju inimesi ning ise saalis olnuna võin kinnitada – elamus oli seda vihmase päeva jalutuskäiku väärt! Kontsert oli justkui väga hea kommikarp, täis eripalgelisi ja meeldivaid üllatusi.

Erinevalt üldlevinud traditsioonist algas iga number esinejapoolse väikese sissejuhatusega, kus vastavalt oma temperamendile ja julgusele räägiti lugusid sellest, kuidas keegi konkreetse pilli või esitatava palani jõudis. See lihtne ja siiras hetk muutis kogu õhkkonna koduseks, salongilikuks. Tundus, et ühtviisi hästi tundsid ennast nii publik kui esinejad. Esimese esineja, Nils-Kristjan Kosapoja ülesastumises võluski justnimelt seesama vahetus, ausus ja siirus.

Kontserdi üheks tipphetkeks oli kahtlemata Daniil Gretšnevi esitatud Rahmaninovi Prelüüd g-moll. Narvast pärit poisi mäng lihtsalt sundis ennast jälgima, haarates, võib isegi öelda, et lennutades Sind koos muusikaga. Oskuslik ja professionaalne intrumenditunnetus levis üle saali, suhtlus muusiku ja pilli vahel jättis kustumatu mulje. Hilisem Googeldamine tõestab, et vaatamata noorele eale (16) on poiss saanud nii mõnegi maineka konkursi tunnustuse osaliseks.

Kristliin Taimla harfipalad pakkusid ilmeka vahelduse. Siinkohal oleks vist paslik küsida, kui paljud lugejatest on üldse kuulanud harfi kui soolopilli? Nii mõnigi on seda kuniglikku instrumenti märganud orkestri viimastes ridades kuid soolopillina ei ole harf just tuntud ja pärast kolmapäevast esitust võiks öelda, et harf on saanud sellise suhtumise osaliseks teenimatult.

Rütmimuusika osakonna esindajana olid kohal Kirke Karja (klaver) ja Otto-Karl Vendt (trompet). Pisut ruttvad kuid sellele vaatamata säravad esitused jätsid taas kustumatu mulje, kummutades aeg-ajalt levinud mõttekäigu rütmimuusikast kui vaesest ja kergekaalulisest väikevennast. Sisukas improvisatsioon, säravad mõtted ja tehniliselt heal tasemel esitus pakkusid publikule meeldivaid ja värskeid leide helimaastikul.

Klassikalist laulu õppiv Kadri-Liis Kukk jäi silma Mart Saare esitamisega – tänasel päeval mitte just liiga sageli kõrvu sattuv repertuaar, mis võlub oma rahvusliku helikeelega.

Kirsiks tordil oli Anastassia Mišenkina omaloominguline pala „Evost“. Lihtsalt klaveripalaks oleks seda ilmselgelt vähe nimetada kuid iseloomustamiseks piisab vast sellest, et minu läheduses istunud kaks lasteaiaealist last küünitasid enda kaelad kaks korda pikemaks ja jälgisid nii suure huviga, et sel hetkel poleks vist miski suutnud nende tähelepanu röövida.

Järgmine Muusikatund Otsa kooliga toimub Kaurikooli saalis juba 17. novembril, Otsa noori muusikuid näeb aga juba 31. oktoobril Rakvere Kolmainu kirikus, kui toimub Hingedeaja kontsert.

Üleskutse publikule Otsime inimesi, kes kirjutaks oma kontserdiemotsioonidest sarja Muusikatund Otsa kooliga kontsertidel! Parimatele kirjatükkidele muusikalised auhinnad Otsa koolilt. Ootame Sinu emotsioone! Kirjutised võib postitada aadressil siimj@otsakool.edu.ee

Reede õhtuks olin Tallinn-Stockholm kruiisil:) Oli päris lõbus... Mingiks hetkeks olin küll juba suhtleliselt „rõõmus”, laulsime karaoket. Hommikusöögil pakuti vahukat ja nii see uus päev siis taas algas.

Stockis möödus aeg peamiselt sihitult ringi trampides. Ostsin endale seinakella ja kindad:) Tagasisõidu õhtune programm kordas suures osas eelmist päeva.

Pühapäeval oli esimene proov RRG Segakooriga (Elo palus mind sinna appi) ja esmaspäeval algas taas töö – hurraa!

Päeva „hetke” tiitli saab üks komisjon, milles oli rõõm osaleda. Üks liige küsis kõige lõpus, et miks me siin oleme? Küsimus jäi vastuseta!

Teisipäeval osalesin Keskraamatukogu üritsel „Vaata, kes laenutab!”. Tunnikese vältel laenutasin raamatukogus ilukirjandust, suutsin ühele inimesele ka Chesili rannal kaela määrida.

Reedel oli esimene Pangamaja kontsert – Mozart. Väike öömuusika. Ilus oli! Isegi väga! Mozart kõlas väga värskelt, kohati küll kuidagi rutakalt aga siiski hästi, Tobiase ööpala oli samuti haarav. Programmi koostamisel oli küll ka väike möödapanek. Eelviimaseks palaks oli Kia Kantšeli „Night prayers”. Sisuliselt äärmiselt raske ja kurb teos. Sellele vahetult järgnenud Mozarti neljas osa mõjus kuidagi kergelt mõnitavalt, üleminek oli niivõrd järsk. Aga võibolla on see mu isiklik probleem.

Pärast kontserti tuli pidu. Külalisteks oli 13 töökaaslast, kõik eranditult naised. Palju süüa, veini, muusikat ja nalja. Oli väga lõbus! Kell 1.15 lahkusid viimased, kell 1.30 oli mul aken avatud ja mängis Bachi viiulisonaat, avatud akna taha tuli politsei ja küsis, et kus siin see pidu on:) Midagi traagilist ei juhtunud.

Laupäeva hommikul olin Olev Ojasalu matustel. Nukrad on sellised päevad. Kogu hommikupooliku oli taas taevas hallisombune ja pilves... See „Liivimaa” teema hakkas taas kummitama.

Õhtul käisin koos Vahuri ja Ollega teatris Täismängu vaatamas, oli kusjuures täitsa naljakas. Õhtul taas väike vein, mis venis pisut pikaks.

Tänane hommik algas võileibade vorpimisega (külalisorkester tahtis ju süüa). Ingrid tegi suurema osa tööst aga alguses ma ikkagi püüdsin oma kokanduslikke võimeid üles näidata. Otsa kooli puhkpilliorkester andis kirikus väga hea kontserdi.

Teisipäeva õhtul vaatasin ära RT etenduse "Tuulte pöörises". Üldiselt oli päris hea. MIngit totaalset vaimustus ei tekkinud aga oli igati tore! Neljapäeval oli Tartus konverents "Usust, elust ja usuelust". Mulle kui usuasjades suhtelilselt kaugele inimesele kahtlemata ülimalt hariv päev! Eriti positiivne oli näha ühte pastorit, kes ise teeniva kristliku vaimulikuna esitas samad küsimused, mis mulle aehg-ajalt neil teemadel pähe kerkivad. Igatahes oli huvitav! Päeva teises pooles kohtusin üle pika aja A.-ga ja ka see oli vahva. Lisaks veel üpris pikk istumine Vanemuise kontserdimajas endise kolleegiga - mõned püris huvitavad jutud.

Reedel külastas linna sõprusdelegatsioon Césisest. Päevane ekskursioon ja seebi viltimine Jule galeriis, õhtune Jazzukohvik ja selle jätkulaulmine meie koorisaalis ja tantsunumbrid Kära Kantsis (muide teekonna Rahvamajas Kära Kantsi läbisime peaasjalikult polkasammul)- kell oli vist nii 4.30 kui koju jõudsin ja hommikul oli taas kooriproov. 

Laupäeval käisid Rakverest hetkeks läbi T&J. Käisime nendega Aquas mulistamas ja pärast eelmist õhtut oli see üpris värskendav:) Ja siis taas pühapäev... Pärast pikka magamist Tartusse, kus oli Solarega kontsert. Selle aasta esimene! kohtumine L.-iga, mis oli igati rõõmustav ja teine kohtumine A.-ga, mis oli samuti tore. Koduteel käisin läbi ka Kaareperest ja Palamuselt, oli tore taas sugulasi näha:)

Nüüdseks on taas märkamatult üks töönädal otsa saanud. Eile (reede) hommikul oli Keskraamatukogus kohtumine Islandi kirjanikega, jätkuüritusena väike arutelu veiniklaasi taga kõikvõimalikel teemadel - haarav. Õhtul üritati mind tantsukooli moosida aga no ma ei tea:)

Eilsesse mahuts veel RT noorte lavastus "Kunstveri ja pisarad" (kohati päris vaimukas) ja film "Naerata ometi" - suhteliselt depressiivne lugu.

K.