kevad

Laupäeva pärastlõunal jõudsin Lüganusele, kus olin eelnevalt lubanud Tammiku Segaansambli koosseisus laulda. Kuna jõudsin teistest pisut varem, sai mulle osaks pea emalik hoolitsus korraldajate poolt. Koor tähistas oma 155. juubelit. Klassikalised õnnitlused muutus pisut hirmutavaks ühe laval istuva kooriliikme epilepsiahoog. Külm higi jooksis üle selja, kui teda välja viidi... 
Esinemine läks päris kenasti vaatamata sellele, et suurem osa minu tähelepanust keskendus noodi õigele lugemisele. Äärmiselt vahva kamp väga mõnusa vaimsusega!
Lüganuselt sõitsin Viru-Nigulasse, kus üritasin surnuaiale küünlaid viia. Kuna tegemist oli mingite praakidega siis kolmest küünlast üks põles kohe koos topsiga maha ja teine ei läinud üldse põlema. Polnud vist miu päev. Ümbrus oli kõle, hall ja troostitu, natuke kurb ja liiga tuuline.
Õhtuks jõudsin Koeru, mõne aja pärast olid kohal veel õde (kelle sünnipäeva me koos A. omaga tähistasime), ema, R. ja V. Õhtu oli päris pikk ja suur kogus juttu sai räägitud. Tore oli!
Pühapäeval täitsin taas oma žüriikretiini kohustusi - seekord siis Ida-Viru laulukarusselli eelvoorus. Varsti ei ole vist piirkonnas enam ühtegi muusikaõpetajat, kes mind tropiks ei peaks kuna alati peab ju keegi kaotama:( Ise jäin lõpptulemusega igatahes igati rahule ja eriti tore oli see, et kolmest voorus kahest oli otsus täiesti ühtne.
Õhtune A.-L. proov pakkus täiesti positiivse üllatuse ja jääb vaid loota, et pühapäevane esinemine Illuka on samas vaimus.
Kodus vaatasin ära lohetätuu teise osa Tüdruk, kes mängis tulega - Rootsi filmid on ägedad! Kogu Hollywoodilik action on seal rahulikus, pisut uimases ja põhjamaiselt aeglases võtmes, sellele vaatamata on film huvitav!

Täna käisin P.-ga Rakveres teatris Norra etendust The Experiment vaatamas. Oli päris huvitav, kuigi mitte just päris minu maitsekohane. Sellele järgnes saadiku vastuvõtt, homme siis Tallinnas.