Olen natuke katki. Liiga palju mõtteid on peas ja see ei lase olla. Tekivad mingid nostalgiahood, vanad lood ujutavad Su üle, jättes hingamiseks liiga vähe ruumi. Pea on täis poolikuid küsimusi. Isegi küsimusi ei suuda ma enda jaoks formuleerida, vastust pole seega mõtet vist otsidagi. Aga võiolla möödub see mõningaste puhkeäevade jooksul.

Lõpetasin eile McEwani raamatu ja see oli hea, isegi väga. Varsti saab ka Gailit läbi. Ei saa öelda, et see mind räigelt rabanud oleks aga tore oli ikka.