aastapäev

Teisipäeval oli seoses Vabariigi aastapäevaga Kohtla-Nõmmel kontsert. Läks vist päris hästi ja õhkkond oli ka vaatamata teatavale rabedusele tegelikul väga armas, koduselt soe. Ilm oli muidugi päris karm - selline tihe sulatuisk aga lõpuks jõudsin ikkagi koju, et siis hommikul kell 5.30 tõusta. Ja hommik oli ilus!
Teist korda elus käisin koidikul lippu heiskamas. Eelmisel aastal olin pisut uduses Toila kooli hoovis, sel aastal Valaste joal. Ilm oli imeilus - lisaks lipu tõusmisele nägin ka päikese tõusu idast metsa tagant. Väga ilus pilt oli! Ja üritus ise lummas samuti päris tugevalt. Lühidalt aga konkreetselt läbi viidud asi, põhjamaiselt tagasihoidlik ja võibolla just tänu sellele teatava salapärasuse hõnguga. Esimest korda elus oman isiklikku rahvuslippu:)
Paratamatult hakkad sellisel hetkel mõtlema oma Isamaalisusele. Ma ei tea, kas ma nüüd kõlan ülimalt ketserlikult aga mina armastan Eestit pigem kui piirkonda, kui maad. Riik kui võimuorgan on ennast vähemalt minu silmis viimastel aastatel täiesti maha teinud. Täiesti siiralt - ma ei kujutaks ette, et ma peaks sellise juhtimise all võitlema mingisuguste aadete või väärtuste eest, sest kui juhitakse ilma igasuguse väärikuseta, ei saa seda vist ka juhitavatelt oodata. Loomulikult armastan ma oma maad ja kultuuri, neidsamu päikesetõuse ja vanasid mõisaparke, allikaid ja külateid. Paraku on viimasel ajal tunne, et Riik kui institutsioon teeb suhteliselt vähe kõige selle mõistmiseks. Aga tegelikult ei ole vist ilus oma riigi sünnipäeval niimoodi rääkida Öeldakse, et iga rahas on oma juhte väärt ja nad ise valinud. Rahvast ma ju armastan aga juhte? Või on see lihtsalt tüüpiline ma-pole-kunagi-rahul igin?
Ja siis veel... see üksteisele "Palju õnne sünnipäevaks". Ma ei tea, mis mul viga on aga minu meelest on see läägelt Ameerikalik. Tunnen ennast sada korda rohkem eestlasena seistes sealsamas Valastel ja heisates koos päikesega lippu, lauldes või juhatades mõnda lugu või lihtsalt vaikides. Liiga palju sõnu ja liiga vähe tegusid... Aa jällegi vist on tegu isikliku probleemiga.

Ilm oli täna täiesti vaimustav! Sellime kerge sula koos päikesega. Taaskord pildid ja vaated, mis panevad Su oma maad armastama.
Päeval tegin lastega lauluvõistluseks proovi ja sain suurepärase üllatuse osaliseks. Kõige tagasihoidlikum tüdruk hakkas niimoodi põlema, et kuku pikali. Loodetavasti jätkub seda ka võistluseks.

K.