Eelmise aasta viimasel päeval vaatasin ära filmi COCO ENNE CHANELI ja see oli täitsa tore. Sisu mind võibolla niiväga ei puudutanudki (ja ei peagi) aga kohati oli pilt ilus ja see on väärtus (jah, see on juba minu vana mõte)! Õhtul käisime sõpradel külas ja aastavahetusel olin Vabaduse väljakul. Ei olnud midagi erilist, lihtsalt vabaduse väljak rakettidega. Aga see selleks, kui nii peab siis järelikult nii on. Klubisse sisenemine mustas mõnevõrra närvi ja välistas selle külastamise mõneks ajaks aga üldiselt oli õhtu ju tore:) V. ei andnud T. - le numbrit ja seetõtu venis pidu pisut pikemaks kui oleks pidanud aga ikkagi... tore oli.
Järgmine päev sai peamiselt maha magatud, see ei kõla vist eriti originaalselt.
Ja täna oli mul Kolgas
kontsert. Kontsert ise oli tõsine kalatööstus, vähemalt minu poolt aga maja äratas taas igasuguseid mõtteid ja tundeid. Nendes majades on midagi, milleni meie vist mitte kunagi ei küündi. Vaatamata sellele, et majad ise on tihti väliselt masendavas olukorras, neis on midagi. Ja seda "midagit" polegi võimalik kirjeldada. Minge proovige seista üksinda mõne mõisa vestibüülis või vanas saalis, vaadake poolenisti alla kukkunud lühtrirosette, katkiseid karniise, langevat stukki ja kooruvat värvi. Võibolla tunnete sama.
Pärast kontserti käisin M. - il ja tema väikesel tütrel külas. Väga armas oli!
Õhtu lõppes von Trieri filmiga EUROPA. Vaadake parem ise...
K.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar