Sõin laevas maailma kõige halvema hommikusöögi aga oleks vist patt viriseda. Hea, et seegi on. Ja ohtra ketšupiga saab seda ka pisut parandada, siis on litsalt kõigel maitsetul Felixi maitse:) Ja samal ajal mõtlen ma sellele, et Sa oled ärkamas. Tõused pisut unisena voodist, vaarud pesema ja oled kõige selle juures väga armas! Romantikalaine tulvab üle pea ja muudab armastusväärseks kogu ümbruse. Midagi on vist juhtunud, minuga.
Ma ei saa endiselt üle sellest eilsest lumest. See oli nii hea! Kuigi tõsi, lumes sumpav ja Mozartit vilistav mees Tallinna kesklinnas ei ole just igapäevane pilt. Aga tore oli. Ja tegelikult oli eilne film ka armas. Selles oli väga ilusaid kohti. Peaks seda luulet vist otsima hakkama.
Hommikune Helsinki mõjub värskendavalt. Kõnnin oma sajakilose kotiga seljas sadamast linna. See ei olegi nii raske kui algul arvan. Tõsi, otse raudteejaama ma ei jõua, vahepeal väsin. Aga see ei olegi oluline, kuna mul on aega.
On meeletult vabastav ja ilus tunne olla korraga täiesti võõras kohas täiesti võõraste inimeste keskel. Olen siin ju varemgi olnud aga mitte kunagi nii pikalt, et see tuttavaks saaks. Üksikud paigad tekitavad väikese äratundmise aga üldiselt on kõik siin võõras ja vahelduseks mõjub see puhastavalt.
Ma ei tea, kas linnast või siis väikesest uinakust ja praegusest kohvist aga tunnen ennast korraga tohutult värskena vaatamata sellele, et minu uni oli täna öösel väga rabe. Pidevalt jalutasid mingid inimesed mu unedes ringi ja ei lasknud olla. Tulid, olid ja läksid. Mõnikord on unenäod vastikud. Nad lihtsalt tulevad, tundmata vähimatki huvi, kas Sa tahad neid näha või mitte. Aga oleks ju kole, kui neid üldse ei oleks.

Olen juba kaks ja pool tundi rongiga sõitnud. Umbes sama palju on veel – paganama pikk maa. Väljas on imeliselt kena ilm. Hetkel hakkab vaikselt hämarduma aga veel mõni aeg tagasi paistis päike. Kõik on ümberringi valge lumega kaetud, samas jätab kogu maa kuidagi alasti tunde. Soome vanad puumajad on oivalised aga uuem arhitektuur on ikka sõna otseses mõttes kole. Praktiline aga visuaalselt täiesti väärtusetu.

Jõudsin Kokkolasse pooletunnise hilinemisega. Raudteejaamas oli mul auto vastas ja nagu kohapeal selgus, oli see pool tundi väga hästi. Järgmine rong hilines kolm tundi!
Villa Elba on täpselt selline, nagu ma seda mäletan -  väikesed majad metsa sees. Ainult lund on seekord rohkem. Olen ühes majas koos Romaniga (Venemaa) ja ... (Bulgaaria). Ei mäleta kahjuks nime aga vast kunagi selgub.
Tuleb välja, et ma ei ole siin üldse mitte ainus, kes ei tea, mis siin toimuma hakkab. Aga nii ongi tore ja põnev. Homme siis selgub.
Kuna olen Soome wifis siis on näiteks blogspot ja orkut automaatselt soomekeelsed. Päris põnev.

K.