Hoopis valusamaks kujunes niiöelda põhiroog, laupäeva lõunal vaadatud Trieri "Antikristus". Epiloogi imekena muusika ja ilus pilt loovad vaatamata oma dramaatilisele sisule illusiooni millestki soojast ja armastusväärsest. Laps samastub paratamatult ingliga. Ja siis kogu õudus algab. Argielu vestlused vahelduvad tõeliselt võigaste ja varjamatult koledate kaadritega. Tõeline õudus, mis lõppeb siiski jälle mõjuvalt ilusate kaadrite ja muusikaga.
Vaatamata jälkidele kaadritele ei lase see film mind ikka veel lahti. Üksikud kohad kerkivad suvalistel hetkedel ajusoppidest esile ja sunnivad ennast meenutama, enda üle mõtlema. Natuke kahtlane. Kusjuures sama emotsioon oli mul ka pärast "Europa´t", mis oli ju leebe! Sisu kõneleb minus edasi ja see vist ongi see, mis muudab kõik haaravaks!

Laupäeva õhtul oli lühike vestlus R. - iga ja seegi oli vahva!
Pühapäeval käisin juuksuris ja üle pika aja saan vist öelda, et see oli väga tore kogemus. Juuksur E. suutis minuga samal lainel olla ja lõpptulemus sai isegi parem kui ma lootsin. Tore!
Õhtul toimus kooriüingu aastakontsert ja kultuuriministeeriumi vastuvõtt. Tegelikult tundsin ennast suhteliselt väsinuna aga seegi üritus sai läbi ja hilisõhtul olin taas omas kodus. Täna algas uus töönädal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar