Laupäeval oli niiöelda „international evening”, mis koosnes suurest hulgast erinevast muusikast (loe: päris vahva!) ja umbes samasuurest hulgast erinevate riikide tutvustustest (loe: osaliselt ilus ja osaliselt surmav). Kokkuvõtteks oli siiski tore. Erinevate riikide esindajad pakkusid oma rahvustoite ja mis seal salata, vaatamata kogu araabia eksootikale, oli Läti juust ja lehmakomm ikka kõige parem.
Pidu jätkus taaskord meie majas. Ühel hetkel kasvas see meie (mina ja Mary-Ann) ja soomes elava alžeerlase vaheliseks usuvaidluseks. Ilmselt on see minu seisukoht aga mumeelest ei kuulanud ta meid üldse. Tema viimane lause oli: „Kui vanad te olete? 21. Saage 25 ja siis räägime uuesti.” See on umbes sama hea, kui öelda kellelegi, et kallis, Sa oled nii loll, et sinuga ei ole mõtet sellest rääkida. Aga oli kuidas oli, huvitav siiski. 4-5 ajal hommikul läksid teised ära, meie M.-A- ga läksime magama 7 ajal. Oli ju vaja veel õhtu ja inimeste üle muljetada:)
Pühapäeva hommikul kuulasime Youth In Action programmi tutvustust mis, olgem ausad, polnud pooltki nii paeluv kui varasemad ühised musitseerimised. Sellele vaatamata andis see paar mõtet, mida peaks kaaluma. Tõeliselt vinge oli projekti koostamine pärastlõunal. Üks grupp töötas välja Filmiprojekti idee Austrias. Jääb vaid loota, et see saab reaalsuseks.
Õhtul oli taas saun ja istumine meie majas. Mul oli tunne, et araablane oli eelmise õhtu pärast endiselt natuke ärritunud ja omas teatavat süütunnet. Igatahes proovis ta tore olla ja see ei sobinud tema macho-kuvandiga üldse kokku. Aga see oli jälle minupoolne õelus, mis ei lõppe vist mitte iial.
Viimastena lahkusid lätlased ja viimasel õhtul toimus ka nendega üksteise leidmine. Rääkisime pikalt kahe maa koorikultuurist ja see oli üpris haarav.
Hommikul magasin loomulikult sisse aga tänu autojuhile, kes mu üles äratas, jõudisn ikkagi rongile. Pärast hommikuokohvi restoranivagunis vajusin unne ja koos väikeste ärkamistega magasin Helsinkini. Nüüd veel viimane laevaots ja kodune reaalsus on tagasi.
See kõik kõlab natuke naaiivselt aga oli tõesti tore kõiki neid inimesi kohata ja loodan siiralt, et see ei olnud viimane kord midagi koos teha.
K.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar