Eile algas „koolitus”. Esimene töö oli paljulubav aga edasi tuli lihtsalt tuim hängimine. Koolitaja mängis klaverit ja kes viitsis, see laulis või mängis trummi. Paljulubav?
Omaette elamus oli õhtune saun. Mina ja austerlane jõudsime sinna teistest natuke hiljem – alžeerlased ja teised istusid nii umbes 40 kraadises ruumis ja rääkisid, kui palav siin ikka on. Me siis näitasime, kuidas me tavaliselt saunas käime. Nad pidasid päris kaua vastu.... Omaette elamus oli lumme sukeldumine.
Tänaseks oli õppeklassi kuhjatud hulk erinevaid instrumente, mida siis päev läbi vastavalt oma oskustele mängiti. Jällegi tore aga... Hommikul oli ka niiöelda lahtilaulmine, mis vähemalt minu arvates oli rohkem häälest lahti laulmine kui hääle lahti laulmine. Aga see selleks, pole minu asi iriseda.
Bulgaaria poiss norskab unes. Õnneks mitte kogu aeg... Siin on üks tore austerlane, ta on vist ainus, kes ei käi kogu aeg ringu jutuga „Oh, it´s so nice to see you or do that”. Võibolla olen ma üks õnnetu eestlane aga ma ei oska päris nii. Kuidagi võlts ja väsitav.
Ja siis on siin veel üks mees Marocost, kes kogu aeg laulab ja mängib klaverit. Ja selles lauses oli praegu ka irooniat, kuna mõlema tegevuse kvaliteet on minu meelest natuke kahtlustäratav. Kahe esimese päeva kokkuvõtteks peaks vist ütlema, et siin on tore olla - ümbrus, keskkond ja inimesed on vahvad aga koolitus kui selline.... nojah.

Sain täna ühe kirja imetabasusest ja see oli armas!

Õhtul läheme Kokkolasse ühe Soome muusiku plaadiesitlusele. Saab näha.

K.