Vigalalala...

17. august
Olen taaskord maandunud Vana-Vigala laagris. Seekord olen vähemalt alguses siin täiesti üksi. Eelmine nädal on olnud üpris kirju.
Esmaspäeal algasid EK suvepäevad. Võimalus kohtuda inimestega, kellega sa iga päev näiteks maili või telefoni teel koos töötad. Väga vahva üritus oli! Pärast banaaniga sõitmist (selline kollane täispuhutav asi, mis käib kaatrile järgi) oli mul küll väike külmetus, millele aitas loomulikult veel kaasa ka järgmisel päeval endast tugevalt tunda andev dehüdratsioon aga see kõik on teisejärguline:). Kokkuvõtvalt oli ju taaskord vahva!
Kolmapäeval külastasin tARTuFFi ja see jättis täiesti kustumatu mulje. Festival oli lihtsalt tohutult hästi korraldatud ja ilmselt sattusin ma ka õigetele filmidele. Samal õhtul juhtus ka üks üpris naljakas vahejuhtum.
Nimelt jätsin ma Jõhvist tulles oma auto Palamusele kuna sealt edasi reisisin ma juba koos T.-ga. Tartus saime veel kokku A.-ga ja kuna ma ise sõitma ei pidanud, võtsin endale toidu kõrvale ka väikese veini. Öösel kella ühe paiku Palamusele jõudes avastasin välisukse lukustatuna. Vanaema telefon oli välja lülitatud, vanaisa numbrit mul ei olnud. Oli ainult mina, tähistaevas ja T. Koju ei saanud ka selle veini tõttu sõita. Kavatsesin autosse magama minna kuid T. viis mu siiski Kaareperre. Seal sain siis inimesi üles ajades endale pehme ja mis peamine, sooja koha magamiseks. Hommikul nelja ajal helistas täiesti endast väljunud vanaema, kes oli tegelikult maganud telefon kõrva ääres! Lihtsalt tehnika oli teinud väikese viguri ja ennast välja lülitanud. Pärast tema rahustamist sain veel pisut magada, seejärel hommikusöök vanaema juures ja taas Jõhvi.
Reedel sõitsin Paide, laupäeval oli orkestriga kontsert-salvestus. Seoses käeprobleemiga ei saanud ma küll mängida kuid laulsin ühe loo orge saatel, päris vahva oli. Eks siis salvestust kuulates saab hiljem ka öelda, kas see vahva oli ainult minu jaoks või ka saalile.
Pärast kontserti sõitsin L.-ga Tartusse. TARTuFFi lõpupidu ei vaimustanud mind küll paraku niivõrd kui festival ise aga ikkagi oli ääretult tore mööda öist Tartut kõndida.
Hommikune (keskpäev) ärkamine läks üpris vaevaliselt ja kogu pühapäev möödus uimerdades. Sõitsin linna, külastasin oma sõbra vastavatud pubi ja jorrasin õhtu nendega. Ei läinud väga pikaks aga sellele vaatamata on eilne unine olek kandunud üle tänasesse.
Istun hetkel kooli hoovis ja tipin teksti. Ümberringi on harjutavad koorid. Peaks midagi asjalikku tegema aga igasugune tahtejõud on minust kadunud.

K.

18. august
Täna on juba oluliselt helgem päev! Hommikused tööminutid Statolis kulgesid väga vahvalt sest lisaks korralikule kohvile oli seal ka täiesti SUPER teenindus!
Ja pärastlõunane Heli loeng... Ei oska nagu midagi kirjutada sest see oli samuti GENIAALNE!

K.