Laulupidu

Peterburi ja Laulupeo vaheline aeg möödus päris kiirelt - päevad täis sebimist. Reede hommikul tõmbasin sellele kriipsu alla ja alustasin oma teekonda Laulupeole...

Reede, 3. juuli
Eelmisel õhtul käis mul üks sõber külas. Päris tore oli üle pika aja pläkutada. Tõsi, pikk jutt ja selle juurde pruugitud väike vein muutsid hommikul tõusmise raskemaks. Aga hakkama ma sellega sain, seega triibulised ketsid jalga ja minek.
Kuna ma hommikusse proovi poleks enam niikuinii normaalselt jõudnud (häbi mulle) ja mul oli tarvis teha ka väike plakatiring, sõitsin Tallinna üpris suure tiiruga, külastades suurt osa Lääne-Virumaast. Imetabane! Leidsin päris mitu ilusat maja:)
Lõunal sain hetkeks kokku Päiksekiirega, jõime koos kakaod. Muuseas oli ka üks väga vahva hetk - Otsa kooli juures müüs üks tädi lilli. Tädil olid rahvariided seljas. See oli lihtsalt nii armas pilt, et tema lilled vahetasid omanikku ja järgmise tunni olid need minu käes. Hiljem kohtasin Raekoja platsil kahte Järvamaa muusikaõpetajat ja kinkisin lilled neile ära. Taaskord on hea näha, et ka kinkimisest võib suurt rõõmu saada.
Lõunaks jõudsin lauluväljakule, kus proov juba käis. Tõsi, nii umbes tunnise ajanihkega. Koos meeskooriga lavale minnes leidsin ennast ühe oma laulja kõrvalt, kes pakkus oma energilisusega kustumatu elamuse:)
Õhtul käisin veel Toompeal lippu langetamas - teadupoolest vahetati ju lipu langetamise signatuur ära. Väga ilus hetk oli. Pealegi käisid seal koos minuga veel K. ja G., keda oli väga suur rõõm taas kohata.
Seekordne ööbimine oli minu segakooril korraldatud ühes Lasnamäe hostelis, kuna koolis nad magada ei tahtnud (ja ma saan sellest täiesti aru). Tõsi, tegemist ei olnud küll mingi Hiltoniga aga vähemalt oli seal voodi ja soe dušš, millest varasemalt on mõnedes koolimajades puudust tuntud.
Õhtu venis kella viieni hommikul ja lõppes ühe lauljaga juttu ajades. Väga vahva oli:)

Laupäev, 4. juuli
Hommikune ärkamine oli üllatavalt kerge. Vaatamata ainult kolmetunnisele unele ei tundud ma tegelikult terve päeva jooksul väsimust.
Esimene asi sel päeval oli tantsupidu. Alustasime koos ühe lauljaga oma imetabast teekonda Lasnamäelt natuke vara, seega jäi piisavalt aega, et teha veel üks väike kohv ja saiake:) Tantsupeo alguses (täpset lugu ei mäleta) oli ka minu jaoks kogu laulu-ja tantsupeo kõige ilusam hetk. Ilmselt lugu polnudki oluliselt määrav aga just siis oli minul see hetk, kui kananahk tuli seljale ja peaaegu oleks silmad niiskeks tõmmanud:) Üldse oli kogu tantsupidu hästi ilus. Ka ilmaga vedas!
Pärast tantsupidu jooksin rongkäiku. Õnneks on Ida-Virumaa suhteliselt ees, seega kaua ootama ei pidanud.
Õhtune laulupeo kontsert jäi natukene kahvatuks elamuseks. Esimene ja kõige halvem asi oli ilmselt ilm, mis muutus üha märjemaks. Ka esimese päeva repertuaarivaliku üle on viimastel päevadel päris palju vahtu üles keerutatud. Mingit traagilist ämbrit seal ju ei olnud, kuid tunnistan, et mind suurem osa repsist ei puudutanud. Nii suurel laval vabas õhus kadusid paljudest tuttavatest teostest ära just need nüansid, mida ma ootasin. Tegelikult ilmselt ei tohiks, aga paratamatult tekib näiteks Pärdi Credol võrdlus kontsertsaali esitusega, samamoodi Tobias. Ja siinkohal pean ütlema, et mul on kahju neist inimestest, kes kuulsid seda teost esmakordselt lauluväljakul ja mitte näiteks meie enda maja (Jõhvi kontserdimaja) saalis. Teos on ju sama aga...
Sel õhtul ma hosteli ei jõudnud. Kell oli juba piisavalt palju, et mitte minna Lasnamäele uitama, läksin Kesk-Ameerikasse:)

Pühapäev, 5.juuli
Hommik algas retkega Lasnamäele, et saada kätte oma isiklikud asjad ja auto. Sealt suundusin tagasi kesklinna kus jõin ära taaskord enda jaoks olulise hommikukohvi koos saiaga.
Seejärel sain kokku paari inimesega ja viisime minu auto Kadriorgu. Endameelest olin kohutavalt kaval ja parkisin auto Lauluväljakust päris kaugele, et seda oleks hea kätte saada. Õhtul siis taipasin oma rumalust. Kui ikka oled juba pea aasta provintsis elanud siis ikka ei oska enam hoomata seda massi (see oli muide nali, kui keegi aru ei saanud).
Laulupeo teise kontserdi kõige eredamad hetked olid ilmselt meeskoori ja poistekoori ühine "Isad ja pojad", pea kogu segakoori repertuaar ja viimane ühendkoor.
Kuigi ka lastekoori "Ema" on nii nii ilus. Üldiselt jäi teine päev meelde oma massi ja mastaapsusega. On päris vinge tunne, kui seisad laval koos 24 000 inimesega. Kes ei usu, proovige järgi:)
Pärast pidu Kadriorgu jõudes sain aru, et mul ei õnnestu ka kõige parema tahtmise juures oma autot liigutada. Järgmised kaks tundi möödusid kohvikus oodates, seejärel veel tund linnas ummikutes ja olingi tühjal Piibe maanteel.
Hilisõhtul käisin veel vanaemal külas. Taaskord jalustrabavalt soe ja armas elamus. Vanaemal oli maasikaid ka....:)
Öösel kella kahe ajal jõudsin koju ja vajusin voodisse... Jälle üks laulupidu on otsa saanud.

K.